Linnades elab kolm korda rohkem usklikke kui maal

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Loendustevahelisel perioodil on Eestis levinud usuvoolude arv kasvanud. 2011. aastal oli järgijaid 90 usuvoolul.

Samas 54% 15-aastasest ja vanemast elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14%. Suhe religiooni on teadmata ligi 2% 15-aastase ja vanema elanikkonna puhul.

2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%.

15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistab kindlat usku 19% ja mitte-eestlastest 50%.

Eestis elavad eri rahvused järgivad oma traditsioonilist usku. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Luterlaseks peab end 27% Eestis elavatest soomlastest, 15% sakslastest ning 14% lätlastest.

Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest. 47% Eestis elavatest poolakatest ja 33% leedulastest on katoliiklased. Islami usk on levinum tatarlaste seas.

Eesti linnalistes asulates elab kolm korda rohkem usklikke kui maa-asulates, see on seotud eelkõige elanikkonna rahvuskoosseisuga.