Keeruline naabrus: ümarlauas arutati mälestuspiirkonna ja uue Suusakeskuse koosluse küsimust

Üle 14 000 suusaturisti külastas sellel hooajal Tuhamäele rajatud Suusakeskust. Tuhamäele on rajatud tõstukid, suusarajad ja suvel on siin korduvalt korraldatud motovõistlusi. Mäe jalamil asuvad ka kaks mälestusmärki - Teise Maailmasõja ja Holokausti ohvritele.

Ajalooarhiivide andmetel on tuhamägede piirkonnas 6 või 7 sõjaohvrite matmispaika. Isamaasõja Kiviõli veteranide nõukogu algatusel kogunenud ümarlaud tõstis üles küsimuse mälestuspiirkonna ja uue Suusakeskuse kooslusest. Arutelu algatajate kutsele vastas oma kohalolekuga ligi 15 linlast, kohalik ajaleht ja linnavalitsuse keskkonnaspetsialist.

Ümarlaua korraldajad on veendumusel: et mälestusmärkide ümber peab olema nn sanitaartsoon, kus ei korraldata võistlusi ja kuhu on võimalik igal ajal pääseda. Millistele normatiividele peaks sanitaartsoon vastama, ei osanud idee autorid öelda. Meie teame, et praegu on kaks mälestusmärki piiritletud ovaalse põõsastikuga, üheks piirjooneks on sõidutee ja teeäärne ala.

Ümarlaual kõlas mõte, et linnavalitsus peaks pöörduma Muinsuskaitseameti poole palvega kuulutada mälestusmärkide ala riikliku kaitse alla. Vastus sellele küsimusele on juba teada. Eestis kehtivate seaduste järgi kuuluvad kaitse alla reaalsed matmispaigad, Kiviõli kahe mälestusmärgi alla pole kedagi maetud.

Arutelul kõlas võrdlus Tallinna Russalka monumendiga, see on riikliku kaitse all, kuigi ühtegi vene meremeest, kes hukkus Läänemere lainetes, pole monumendi alla maetud. Russalka ja Kiviõli mälestusmärkide võrdlus ei ole hea! Tallinna monument ei ole muinsuskaitse all kui meremeeste hukkamise mälestis, see on eesti tuntuma skulptori Amandus Adamsoni kunstiteos. Oleme ausad, vaatamata traagilistele sündmustele, mida tähistavad Kiviõli kaks mälestusmärki, on liigne neid tähiseid nimetada skulptori või arhitekti kunstiteoseks.

Kahjuks on Maailmasõja ajal ja ka peale sõda põlevkivitööstuse jäätmed paigaldatud just sinna, kus nüüd on tuhamägi. Matmispaigad ei ole korralikult tähistatud. Esimene mälestusmärk oli paigaldatud Tuhamäe jalamile 9. mail 1965, seega alles 20 aastat peale sõda.

Ümarlauast osalejad ei sea enda ette küsimust Suusakeskuse sulgemisest või võistluste keelustamisest. Mälestusmärkide puhul oodatakse väärika suhtumisega garantiid, niisamuti ka nende tammede suhtes, mis on omal ajal sõjaveteranide istutatud. Mälestustsooni peaks olema alati avatud juurdepääs, eriti suurvõistluste ajal.

Ida-Virumaa juudikogukonna esindaja Aleksandr Dusman märgib, et juudid on juba viis aastat tagasi saanud vastuse Holokausti mälestusmärgi ja rajatava keskuse kooslusele. Keskuse juhtidele ja linnavalitsejatele juudi kogukond pretensioone ei oma.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Vladimir Krusmani väitel hoolitseb linn pidevalt Tuhamäe mälestustsooni eest, kasutades selleks eelarvelisi vahendeid. Sama reegel kehtib ka kõikide teiste Kiviõli mälestusmärkide ja ausammaste kohta.