Oma kätega tehtu on alati kaunis

Mäletan seda tõdemust esimeselt kohtumiselt Meedy Hiieloga, kui ta Sillamäel käsitöömeistrina lastele õpetussõnu jagas. Ega ma enam täpselt ei mäletagi, kui palju aastaid sellest möödas on, aga arvan, et kolmkümmend küll kindlasti.

Poole lühem on olnud aeg, mil maakonnakeskuses „Viru nikerdaja" käsitöölaata on peetud. Loomulikult on Meedy alati kohal olnud. Esimesel korral oli Meedy laadal koos oma vedruvankriga, mis siis laada toimumispaigas Oktoobri kultuuripalee fuajees vaipade, saanitekkide ja pitsotstega käterätikutega kaunistatuna laadalisi tervitas.

Tavaliselt pole Meedy käsitöölaadal pelgalt kauplemisega tegutsenud, vaid ikka on tema õpitoas keegi, kes midagi ka ise selgeks tahab saada. Meedyle on see loomulikult meeltmööda, sest mida rohkem tegijaid, seda uhkem.

Seekord õpetab ta kuivviltimist. Minul on see tehnika juba eelmisest korrast selge ja paar selles tehnikas tehtud kena jõuluehet, need küll Meedy kingitud, kaunistasid ka sel aastavahetusel minu kuuseoksi.

Nüüd tegeleb Meedy lisaks käsitööga ka kirjatööga: nimelt on valmimas Vaivara kultuuriajalugu tutvustav kogumik. Meedy räägib, et kui targad taadid tema äia pool juttu puhumas käisid, siis oli tema ka alati kohal. Ta tunnistabki, et neid jutte mäletab ta täie selgusega, samas on tegu, et meelde tuletada, mida ta eile või üleeile tegi.

Käsitöö juurde tagasi tulles nendib Meedy, et ta ei teagi, kui palju on neid inimesi, keda tema selle toreda pisikuga nakatanud on. Igatahes on neid tänaseks juba mitmest erinevast põlvkonnast ja mitmest erinevast rahvusest. Meedy ise on aga selline nagu oli juba aastaid tagasi: särasilmne, jutukas ja väga-väga abivalmis.