Turismiarengukavas nähakse Kundat olulise väljasõidukeskusena
Kui tõmbekeskus majutab ja toitlustab, siis väljasõidukohaks nimetatakse sihtkohta, kuhu turist sõidab päeva veetma. Kas Kunda võiks saada kohaks, kus aktiivselt oma päev mööda saata? Vastus on jah.
Kunda turismiinfopunkti ja tsemendimuuseumit eestvedava Kristi Onkeli sõnul on Põhja-Eestit ja Rakveret külastaval turistil Kundasse asja küll, kuid linna külastavate turistide arv võiks olla siiski suurem, valdkonda oleks vaja investeeringuid.
„Väljasõidukeskuse mõõdu anname me välja küll, samas arenguruumi jätkub. Linna külastab suhteliselt palju autokaravane, tullakse randa kas piknikule või niisama uudistama. Olen selle kohta ka statistikat 2010. aastal teinud, siis oli tipuks 25 karavani nädalas," tõi Onkel välja ühe külastajate segmendi, mis võiks Kundas kasvupotentsiaali omada.
Kui lasta kujutlusel lennata, siis lisaks vanale Kronkskalda köisraudtee rajamise mõttele võiks Onkeli sõnul lisanduda võimalus karavanide peatumiseks ranna lähistel, edasi tuleksid mõtted reisisadamast ning tsemenditehase varemete taastamisest.
Lontova seikluspargi juhataja Revo Koha sõnul tuleks esmase tähelepanu alla võtta just rannaala ning selle arendamine. Kui Rakvere koos linnuse, veekeskuse ning erinevate spordirajatistega on maakonna tõmbekeskuseks, siis väljasõidukeskusena ei suuda Kunda Koha sõnul Sagadi või Vihulaga hetkel konkureerida.
„Samas meil on olemas sadam, Kunda jõgi, rand. Kui suudaksime rannaala arendada piisavalt atraktiivseks, rajada sinna tugistruktuurid koos aktiivse puhkuse veetmise võimalustega, siis võiks meil päris hästi minna.
Jahisadam, köisraudtee, ilus paerannik, oleksid esimesed märksõnad, mis mõtteisse tulevad. Ja mingi hetkel, kui asjad edasi arenevad, tasuks ehk ranna lähedusse ka väike hotell rajada," mõtiskles Koha.
Kaudselt tuleks Koha sõnul panustada ka kohaliku hariduse mitmekesistamisele, arendada tuleks rohkem eri- või huviharidust, mis tooks piirkonda rohkem noori ning toetaks kaude ka turismi arengut.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli arendus- ja uuringute osakonna juhataja Ain Hinsbergi sõnul on Kunda jaoks võtmeküsimuseks haakumine Lahemaa kui sihtkohaga. „Arendada ja kasutada tuleks kogu rannikuala Vainupeast Toolseni ehk et Vihulast ei mindaks Haljala või Rakvere suunas ja vastupidi, vaid Kundat nähtaks ja kasutataks lisaosana Lahemaa külastuskogemusest, mis tähendab lisaks Lahemaa-Vihula suunas seoste ning ühenduste loomisele sama tööd ka Viru- Nigula suunal," lausus Hinsberg.
Kaudselt kuulub Kunda koos maakonnaga Peterburi mõjualasse, väliskülalisi võiks huvitada tsemenditeemaline tööstuspäranditurism. „See võiks olla osa Põhja-Eesti šokimaigulisest tööstuspäranditurismist, aga see oleks nišš, mille pärast eraldi sõidaks Kundasse kohale vaid kitsas segment huvilisi, üldturisti jaoks oleks see vaid võimalik lisapõhjus suurelt magistraalilt maha keeramiseks. Kunda jaoks on oluline, et rakenduks Põhja-Eesti turismimarsruudi kontseptsioon, mille üks kandev mõte ongi selles, et katta ära laiem magistraalkoridor, pakkudes kummalgi pool Tallinn-Narva maanteed vaatamis- ja kogemisväärset, mis ükshaaval omaette võttes külastusargumendina välja ehk ei veaks, aga osana Põhja-Eesti rannikukogemusest pääseks tõenäoliselt pildile nii turunduse kui külastuste mõttes," rääkis Hinsberg.
Hinsbergi sõnul on nii lähipiirkonnast kui ka kaugemalt võtta hulgaliselt näiteid sellest, kuidas tööstuspõhisest linnast on võimalik arendada teenusemajandusele keskendunud haldusüksus. Soomes on sellisteks linnadeks Tampere, Kotka, Oulu, Kemi, kaugemalt Saksamaa autotööstusregioon ning Põhja-Inglismaa kaevandus- ja metallitööstuspiirkond.
