Kunda sadama direktor: Kotka-Kunda laevaliin peidab suurt perspektiivi
Küsimustele vastab Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Kuidas Kunda sadamal sel aastal läinud on?
Võiks öelda, et meil läheb eelmise aastaga võrreldes üllatavalt hästi: tänavune talv on meid soosinud ja võrdlus eelmise aastaga pole ehk kõige õiglasem. Siis oli talvetöö keerulisem, kuid tänavu sadamat läbinud kaubamahud on ligi viiendiku võrra suuremad kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Selle tulemusega võib vägagi rahul olla. Mahtude kasv oli üllatav, seda ei osanud ette näha. Kasv on peamiselt suurenenud Skandinaavia ümarpuidu ekspordi arvelt.
Kuidas Kotka-Kunda-Kroonlinna laevaliini tasuvusuuringud on edenenud?
Eesti-poolne uuring on tehtud, soomlased saavad oma analüüsidega valmis ilmselt selle aasta septembriks, vene osapool otsib uuringuteks rahastust. Kas ja millal nad rahastuse saavad, on hetkel lahtine. See on üldine hetkeolukord. Mis meie tegemistesse puutub, siis Eesti osa uuringust on andnud aga väga huvitavaid tulemusi, selliseid, mida me ise loota ei osanudki. Analüüsist, millesse kaastati lisaks Lääne-Virumaale ka veel Ida-Virumaa, Järvamaa ning Jõgevamaa, selgus, et võimalike kaubavoogude maht Kotka-Kunda liinil ulatuks aastases lõikes mõne saja tuhande tonnini ning orienteeruv reisijate arv jääks samuti mõne saja tuhande piiresse. Ootame soomlaste arvutused ka ära, kui nende prognoos tuleb ligilähedane meil tehtud uuringule, saab asjaga ka edasi minna.
Kui soomlaste uuring kinnitab, et asjal on jumet, siis millised on järgmised sammud?
Kotka-Kunda liinile oleks vaja leida asjast huvitatud laevaomanik, kes liinil opereerima hakkaks. Meie ise vedudega tegeleda päris kindlasti ei soovi. Pikemas perspektiivis on meil kaubamahtude kasvatamiseks eeldusi küll - Sillamäe ning Muuga sadam on oma kasvamise lõppjärgus, väga palju neil laienemise võimalusi ei ole. Kunda sadama tähtsus piirkonnas kasvab päris kindlasti.
Rääkides tähtsuse kasvust, millises seisus on sadama lõunaosa detailplaneering?
Hetkel on see toppama jäänud. Detailplaneeringu algatamise eesmärk oli saada hinnang maa-omandi ja piirangute küsimustes, ehk mida on võimalik ellu viia ning mida mitte. Lisaks soovisime jõuda oma lähinaabritega selgusele, millised on nende väljavaated. Planeeritava 17,5 hektari suurusest maa-alast kuulub meile hetkel 6,5 hektarit, osaliselt kuulub maa riigile, osa sellest on munitsipaalomandis ning siis on ka veel eraomanikud. Meie eesmärk on saada teada kõikide osapoolte tingimused maa kasutusõiguse osas. Ootame elanike poolset initsiatiivi, oleme valmis ostu-müügi kokkuleppeid tegema nõnda, et mõlemad osapooled oleksid rahul. Esimesed ostutehingud on juba tehtud. Samuti oleme valmis täiendavateks keskkonnauuringuteks, kuid enne pole neid mõtet süvitsi teha, kui on teada, mida täpselt uuel alal tegema hakatakse, kes on need ettevõtted ja investorid ning millised plaanid neil on.
Sadam annab praegu kaudselt tööd ligi 500 inimesele. Kui uus sadamaala kunagi valmis peaks saama, siis palju uusi töökohti see endaga kaasa võiks tuua?
See sõltub sellest, kes meile siia investeerida tahavad, milliste kaubagruppidega opereerima hakatakse. See on küll väga spekulatiivne, kuid arvame, et 50-100 uut töökohta võiks siin tekkida küll. Esialgse plaani järgi koliksid linna ja lähiümbruse puiduterminalid siia kokku, see muidugi uusi töökohti juurde ei tekita, aga tõstaks efektiivsust ja korrastaks linnapilti.
Kunda sadama kõrvale jääb rand. Kas ja kui palju on plaanis lähitulevikus rannaala arendamisele kaasa aidata?
Oleme koostööle alati avatud, kuid me oleme ikkagi tootmisettevõte, turismi ja puhkealade arendamisega me tegelema ei hakka. Me ei tunne turismi valdkonda ja jalgratast leiutada ei soovi. Jahisadama tulekut toetame, kuid selle projekteerimist ja ehitamist me kindlasti enda peale ei võta. Seda peaks juhtima kas riik või kohalik omavalitsus ning ehituse finantseerimiseks tuleks kaasata Euroopa Liidu rahasid. Ma ei oska öelda, kas erainvestorid oleksid valmis jahisadamasse investeerima. Jahisadamat saame kaudselt toetada näiteks sellega, et laseksime kasutada Kunda sadama taristu vahetut naabrust. Meie nägemuse järgi oleks jahisadam ikkagi sotsiaalse tähendusega projekt.
Milline on kõige julgem unistus, mis sadamaga seoses mõtteist läbi on käinud?
Hetkel tundub see utoopiana, kuid kui saaks raudtee tuua alla sadamasse, siis muutuksime tõeliseks multimodaalseks sadamaks. See tõukaks kohalikku ettevõtlust tohutult edasi. Ehk kunagi tulevikus saab see unistus ka reaalsuseks, seda enam, et juba eelmise sajandi alguses läks raudtee otse sadamasse.
