“Oleme väga ootusärevil, jälgime starti satelliidi juhtimiskeskuses Tõraveres,” rääkis Urmas Kvell, kes on projektis osalenud üle nelja aasta ja jõudnud selle ajaga Tartu Ülikooli füüsika instituudi doktorandiks.

Kanderaketi starti on kuni satelliitide eraldumiseni võimalik jälgida veebilehelt Arianespace.tv. “Umbes kahe tunniga peaks meie satelliit orbiidile jõudma. Millal ta laupäeva hommikul aga Eesti kohale jõuab, on veel täpsustamisel,” selgitas Kvell.

Silmaga seda veidi üle kilogrammi kaaluvat ning 10 x 10 x 10cm kuubikut ei näe, küll aga saab tema asukohta teada ESTCube-1 kodulehelt www.estcube.eu. Raadioamatööridel soovitab Kvell otsida signaale sagedusel 437,250 MHz.

Tudengisatelliidi projekt algas Tartu Ülikoolis aastal 2008 ja selles on osalenud sadakond tudengit. ESTCube-1 testib ka elektrilist päikesepurje, mis võiks edaspidi olla täiesti uus võimalus, kuidas kosmoses vähese kütusega ringi liikuda.

Eesti esimese tehiskaaslase starti jälgib Prantsuse Guajaanas ka grupp tudengeid eesotsas idee autori, TÜ füüsikadoktorandi Silver Lätiga. Tähtsast hetkest on kosmosesadamas osa saamas samuti Riigikogu esimees, akadeemik Ene Ergma.

ESTCube-1 projekti juhendaja Mart Noorma juhib aga teadushimuliste tudengite vägesid satelliidi juhtimiskeskuses Tartu Observatooriumis Tõraveres.

2. mail annab Eesti Post välja meie satelliidile pühendatud postmargi ja kollektsionääridel on võimalus markidele võtta esimese päeva templeid.

Tehiskaaslane läks maksma umbes 100 000 eurot.

ESTCube-1 starti saab jälgida reaalajas SIIT