Ja siis see algas, sisse astus vanahärra, keda oli kutsutud.

Hakkas rääkima endast, mida kuulsid ainult esimesed lauasolijad, see kestis üle tunni, inimesed muutusid rahutuks ja lõpuks võttis ta lahti oma kohvri, kus olid mõned rekvisiidid ja esines, kui seda nii võib öelda. Arvame, et tänapäeva lasteaialapsed teevad ka seda paremini. Arvame, et me, pensionärid, vajame paremat. Pidu lõppes küll lustakalt, sest Lustilised said lõpuks esineda ja tõstsid meie kõigi meeleolu lustakaks.

On ju Tujutare see, kust tahame saada positiivset süsti oma igapäevaellu.

LUIGE KANDI PENSIONÄRID