Aprill oli Peetris lastelaulukuu

12. aprillil laulsid võidu lasteaiaja koolilapsed, 21. aprillil peeti Kareda Valla majas Põhja- Järvamaa lauluvõistlust, kus osalesid Kareda, Ambla, Järva- Jaani, Koeru ja Albu valla parimad solistid.

Valla laste lauluvõistlusel astus üles koolist ja lasteaiast kokku 22 noort esinejat. Ette kanti nii vanu-häid kui ka uuemaid lastelaule, esitati ballaade ja rokiti.

Südamliku ja meeleoluka kontserdi solistide seast valis žürii koosseisus Andrus Kopliste, Katre Nukka ja Ele Vaga igast vanuserühmast parimad esindama Kareda valda piirkondlikul lauluvõistlusel.

Põhja-Järvamaa lauluvõistlusel said 5-7aastaste seast laulda Marleen Kons ja Taavet Tikerpalu, 8-10 aastastest Karolin Kons, Abigail Tikerpalu ja Arli Orlovski, 11-13aastastest Mari Einmann, Elsa- Pauliine Palu ning 14-16 aastaste seast Liina Kruusement.

Parimad Põhja-Järvamaal

Lauluvõistluse piirkondlik Põhja-Järvamaa voor peeti seekord Kareda Valla Majas, osales 44 5-19 aastast last.

Kareda valla lastele õpetas laulud selgeks õpetaja Hedi Jürgen. Pärast piirkondliku vooru lõppu olid õpetaja muljed rõõmsad. „On väga palju huvitavaid lapsi," lausus ta. „Just suuremate grupp hakkas eriti kõrva, hingest tulevat laulu oli väga hea kuulata."

Hedi Jürgen tundis heameelt ka selle üle, et kõik meie lapsed, kes edasi said, olid kohal, keegi polnud haige. „Kõik olid hästi hakkamas, pered kaasa elamas ja osa saamas." Tõsi, valla rahvast võinuks natuke rohkem kuulamas olla.
 
 „Korraldus sujus ilusasti. Mulle oli väga suur kergendus, kui sain teada, et meil on helimees," lausus õpetaja Jürgen.

Võrratud olid need lapsed, kes end ise pillil saadavad. „See, kui pill on saanud juba nii enda omaks, et usaldad koos sellega ka lavale minna, on väga suur pluss," leidis Hedi Jürgen.

Kitarril saatis end ka Liina Kruusement Peetri koolist. Ta esitas paljudele tuttava Luisa Värgi laulu „Kodu". „Ennast saata ei ole üldse raske," ütles Liina ja lisas, et kitarri õppis ta mängima tänu oma vennale Tõnisele, kes on seda pilli kunagi koolis kitarriringis õppinud. „ Mõni aasta tagasi suvel saigi see tõsisemalt ette võetud. Muusikakoolis pole ma kunagi käinud" ütles Liina. Mõte valida just see laul tekkis tal „Kodutunde" saadet vaadates.
 
 „Mulle on juba ammu see laul meeldinud, eriti selle sõnad, sest arvan, et nii mõnigi tunneb ennast seal ära. Kuna see laul on kitar-risaatega ja mõnusa tempoga, siis mõtlesingi, et miks mitte." 

 
 „Kes veel ei hinga oma pilliga kokku, see palub saatjaks ikka abimehe, aga kes niimoodi suudab, nagu näiteks ka Maria Kraav Albust, et ta juba mitu aastat saadab ennast ise, on orgaaniliselt üks oma laulu ja pilliga, see on imetlusväärne."

Pillilapsi kasvab aga üha juurde. Õpetaja Jürgenile meeldis ka see, et Orlovskite pere oli kolme inimesega laval: Arli laulis, Ege mängis rütmipilli ja Arlo saatis kitarril. Hedi Jürgen ütles, et alati, kui üks sündmus hakkab läbi saama, jookseb peast läbi juba kümme uut mõtet: kellega mida saaks laulda, mida veel juurde õppida.
 
 „Nii et seeme on juba mulda pandud. Mul juba tuli üks väga ilus laul pähe," rõõmustas ta. „Ma arvan, et natuke võib folgi poole liikuda, ei pea olema kõik keerulise akordklaverisaatega laulud, võib lahendada ka veidi teises võtmes. Selleks on meil kõik võimalused olemas ja selleks on mul ka teadmisi ja oskusi."

Sageli arutletakse, et võistlustel on esinejate pinge suur ja kaheldakse, kas üldse tasub laulmises võistelda. „Siiski see kõik arendab, lapsed pingutavad, annavad endast midagi ning muutuvad üha paremaks. Ja tulemus on huvitav," leidis Hedi Jürgen. „Nii hakkab kõik järgmisel aastal jälle rõõmsalt peale."

Lusti ja enesekindlust!

Üks mure lauluõpetajal siiski on.  „Meesõpetajad tooks võib-olla rohkem poisse laulma," mõtiskles ta. „Täna on poisse olnud eriti vähe, kuid Peetri koolis ja lasteaias on noorem põlvkond meeshääli peale tulemas - esimesed kolm kooliklassi sisaldavad juba laulupoisse.

Mul on südameasjaks, et lauluvõistlusel seisaksid sama vahvalt ka poisid." Ta leiab, et tuleb õpetada niimoodi, et ka poisid tunneks, et laulda ja esineda on äge, nad tahaks minna ja neid oleks seal rohkelt."

Piirkondlikku lauluvõistlust ohjas rõõmsa tuju ja kindla sõnaga päevajuht Kadri Käärde. „Mina võtan lauluvõistlust alati nii, et pole oluline, kui tipptasemel lapsed laulavad, vaid nad saavad lisaks laulmisvõimalusele ka esinemiskogemuse. Siin on enam võõrast publikut, ennast tuleb roh-kem kokku võtta kui oma koolis esinedes.

See on hindamatu kogemus," leidis Kadri pärast kontserdi lõppu. „Mulle meeldisid kõik need lapsed, kelle puhul oli kuulda ja tunda, et nad laulsid oma laulu kui lugu. Mitte lihtsalt ei kandnud ette ilusat viisi ja sõnu, vaid jutustasid lugu läbi enda."

Mida teha, et võistlused hästi läheks? „Selleks on vaja leida enesekindlus," teab Kadri Käärde. „Enesekindluse leiad aga siis, kui sa tegeled alaga - kas või iga päev natukene. Tänapäeval on nii hea võimalus: võta youtube ja lõõrita kaasa erinevaid lugusid! Muidugi on kasu ka andekate noorte kuulamisest - tule kuula teisi, selle kaudu õpid ka." Kadri Käärde julgustas kõiki proovima kätt ka laulukirjutamises.
 
 „Istu korraks laua taha ja proovi!" Žürii liige Andrus Kopliste ütles kõigile kohaletulnutele, et muusikat tasub õppida.
 
 „Õppige muusikat, õppige laulmist, praegu te võib-olla ei taju, kui palju see teile elus annab." Juhendajatele soovis ta pikka ja tugevat närvi. „Õpetage neid südamega, seda on pärast ilus vaadata!"

Paidesse "Laulukaar 2013" poolfinaali pääses piirkondlikust voorust igast vanusegrupist kolm last. Kareda valla lastest valis žürii poolfinaali Abigail Tikerpalu, Elsa-Pauliine Palu ja Liina Kruusemendi.

Taavet Tikerpalu, taustalauljad Marleen Kons ja Elisabeth Tikerpalu Liina Kruusement Marleen Kons

Palju tänu osalejatele ja korraldajatele!

Täname

- kõiki juhendajaid ja vahvaid laululapsi
- žüriid koosseisus Katre Nukka, Andrus Kopliste ja Leelo Ambos
- helimeest Herman Rätsepat
- toredat päevajuhti Kadri Käärdet
- Vodja kooli abi eest korraldamisel
- "kohalikke taustajõude" Triin Pobbolit, Terje Kuusmanni, Kristiina Krönkvisti ja Külli Majorit.