Kohila kooli hoolekogu tööst: üheks prioriteediks on uus investeeringute plaan
Kes pääseb suvepuhkusele, kes keskendub erinevatele lõpu- ja sisseasutumiseksamitele. Sügisel võime aga järjekordselt tutvuda üleriigiliste edetabelitega, kus haridusasutusi püütakse võrrelda nende kasvandike eksamieduga. Eelmistes tabelites olid Kohila Gümnaasiumi gümnasistid oma riigieksamite tulemustega riigi keskmistest näitajatest peajagu üle matemaatikas, füüsikas ja ajaloo tundmises. See, milliseks kujuneb 2012/2013 õppeaasta aruanne, on nüüd juba paljuski õpilaste kätes.
Kas midagi sõltub siin ka kooli hoolekogust? Hoolekogu roll on eelkõige õppetegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasa aidata. Eelkõige nõu ja ideedega. Kohila Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub kolm õpetajate esindajat: Siiri Kõiva, Urve Hinn, Ingrid Oksaar, vallavalitsuse esindaja Reet Reispass, õpilaste esindaja Lenar Valk, vilistlaste esindaja Gunnar Polma ja neli lastevanemate esindajat: Terje Äkke, Romet Jürgenson, Heinike Tamme, Erik Kosenkranius. Nende inimeste aktiivsusest, neile teistelt kolleegidelt, kaasõpilastelt või lastevanematelt edastatud ettepanekutest oleneb see, millist tuge suudab hoolekogu koolile pakkuda. Fakt on see, et tugevates koolides tegutsevad ka tugevad hoolekogud (ja vilistlaskogud).
Hinnanguid hoolekogu tööle peavad andma eelkõige lapsevanemad. Hoolekogu esimehena jagan natuke teavet sellest, mis eelneval perioodil tehtud. Koos on käidud kord kvartalis ja oma ettepanekud kooli arengukava, eelarve, õppekavade uuendamise ja gümnaasiumisse vastuvõtu korra osas, tehtud. Lisaks on arutatud õpilaste puudumistega seonduvat ning tehtud arupärimine seoses kooli kütmisega.
Hoolekogu toetas lähenemist, kus 2013/2014 aastal võetakse 10. klassi kuni 50 õpilast, kusjuures konkursita võetakse vastu need põhikooli lõpetajad, kelle lõputunnistusel olevate hinnete keskmine on vähemalt 4,0. Ei toetata nende õpilaste vastuvõtmist, kelle lõputunnistusel on puudulik aine- või käitumishinne.
Üheks prioriteetideks on uus investeeringute plaan
Arengukava osas tõid hoolekogu liikmed välja oma prioriteedid, mida peetakse oluliseks kooli pikema arengu seisukohast. Näiteks sellised teemad nagu ümbruskonna koolide kaasamine Kohila Gümnaasiumi tegevustesse, puudumiste tõhusam ohjamine, uue investeeringute plaani koostamine ja elluviimine, õpetajate koosseis ning ruumipuuduse küsimuste lahendamine.
Viimasel hoolekogu koosolekul sai arutatud põhjalikumalt ka õpilaste puudumist.
Puudumine on laiem probleem pea kõikides haridusasutustes. Kooli direktori hinnangul esineb ligi 5% õpilastel süsteemselt põhjuseta puudumisi.
Siin on oluline kodu ja klassijuhataja koostöö - lapsevanemad peaks kohe teavitama põhjusega puudumistest, klassijuhataja omalt poolt aga puudumistest, millest pole teavitatud. Nooremate õpilaste puhul tuleb välja selgitada, miks lapsele ei meeldi kooli minna ja kas põhjus võib olla koolikiusamises? Vanemate õpilaste puhul tuleb lahendusi otsida eeskujudes. Hoolekogu soovitas kooli juhtkonnal kaaluda võimalusi senisest enam kaasata probleemi lahendamisse gümnasiste ja õpilasesindust.
Muudatuste keskmes peab olema õpilane
Minult on küsitud, mida arvan uue kooli avamisest Kohilasse. See on tegelikult märk sellest, et piirkonna potsentsiaali nähakse väljast väga kõrgena. Kohila hea elukeskkond, laste rohkus ja nende tänased saavutused on heas mõttes äratanud tähelepanu „konkurentides". Kohila Gümnaasiumi hoolekogu esimehena usun, et nii tugev kool nagu Kohila Gümnaasium, ei pea konkurentsi kartma.
Pigem paneb see meid veelgi pingutama küsimustes, kus uuendusi vaja ning loob samas meie piirkonna lastele suuremaid valikuvõimalusi. Kõige olulisem on, et piirkonnas saaks omandada tasuta kvaliteetne põhi- ja gümnaasiumiharidus.
Kokkuvõtteks. Kohila Gümnaasiumi näol on tegemist kvaliteetset õpet andva haridusasutusega. Siin tuleb tänada nii õpetajaid, kooli juhtkonda kui ka kindlasti lapsevanemaid, kes väärtustavad haridust ja motiveerivad oma lapsi õppima. Et seda kvaliteeti hoida, on oluline kokkulepitud arengukava süsteemselt ellu viia. Kõigi muudatuste keskmes peab olema õpilane - teda toetav õppekeskond.
Samas tuleb tunnistada, et kindlasti pole kõik head mõtted arengukavasse jõudnud - olge julged ja läkitage need vabas vormis hoolekogule.
Ainult nii on võimalik ühiselt toetada meie laste haridusteed.
Kõik ettepanekud, märkused ja küsimused hoolekogule on oodatud aadressile erik.kosenkranius@eesti.ee või tuua need vallavalitsusse haridusnõunikule.
