Vastseliina ja Meremäe piirist: kas praegused vallajuhid ei tunne Meremäe valla ajalugu ja piire?

Käesoleva aasta 22. jaanuari Võrumaa Teataja toimetusepoolses ja I. Tähismaa artiklis „Misso ja Meremäe valmis liituma..." on kirjutatud, et Meremäe vald loovutas osa külasid (14) Vastseliina vallale.

Kas pole imelik arvata, et põlised Vastseliina valla külad ja linnus oleksid pidanud kuuluma Meremäe vallale? Vastseliina linnuse ümbrus ongi ju esimene ja õige Vastseliina.

Hiljem arenes välja teine, praeguse nimega Vastseliina alevik. Vastseliina oli Vastseliina valla ja Vastseliina kihelkonna keskus. 1926. aastal ilmunud raamatus „Võrumaa. Maateaduslik-tulunduslik-kultuuriline ülevaade" on nimetatud Vastseliina valla 64 küla, nende seas Hinniala, Tellaste, Kapera, Kerepäälse, Kornitsa, Kõrve, Tallikese ja kõik teised taasliitunud külad, samuti Vastseliina mõis, s.o. praegu Vana-Vastseliina ja Plessi karjamõis. Ka raamatus „Eestimaa talundid.

Võrumaa" (ilmunud 1940. aastal), võib must-valgel näha, et nende 14 küla talud on asunud Vastseliina vallas, mitte Meremäel, ja nad ei ole kunagi olnud seto külad. Seda kinnitavad väga paljud dokumendid.

Esimesest Vastseliinast on saanud 1998. aastal Vana-Vastseliina. Meremäe vald on seto kultuuri, oma usu ja kommete ning pühadega.

Setod on oma kombeid ja rahvust hoidnud teiste mõjude eest, nad on uhked oma juurte üle. See väärib suurt lugupidamist.

Millest siis selline segadus? Kas praegused vallajuhid ei tunne Meremäe valla ajalugu ja piire? 1960. aastal moodustati sovhoos Võit, Vastseliina masina-traktorijaama keskusesse sai sovhoosi keskus, juurde tuli Meremäe koos ümbritsevate küladega.

Külanõukogu oli Meremäel. Seega pidi Vastseliina külanõukogu loovutama 14 küla Meremäe külanõukogule.

Rahva arvamust ei küsinud ega arvestanud keegi. Rahvale oli see sundliitmine. Sel ajal lahendati osa probleeme sovhoosikeskuses, vajadusel sai kuidagi ka külanõukogusse liinibussi, tööliste-õpilaste bussi või juhusliku sovhoosi masinaga. Kolhoose oli pidevalt liidetud-suurendatudvähendatud.

Nüüd leiti olevat otstarbekas moodustada riiklikud majandid-sovhoosid. Inimestel tuli sellega lihtsalt leppida.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega taastati ja moodustati uusi seltse, inimesed muutusid aktiivsemaks. Meremäega liidetud meie 14 küla inimestel tekkis lootus, et ehk nüüd arvestatakse ka rahva soovidega. Valdade piiride taastamisega tegeleti viis aastat, sest algul ei olnud veel vastavat seadust. Rühm ettevõtlikke inimesi kogusid Vastseliina valla koosseisu tagasisoovijatelt allkirjad ja esitasid taotluse. Korraldati rahvaküsitlus. Mõlema valla volikogud võtsid vastu otsuse, milles arvestati taotluse esitanud külade elanike sooviga taasliituda Vastseliina vallaga, lähtudes ajalooliskultuurilistest põhjustest.

Vabariigi Valitsuse määrus 23. detsembril 1997 taastas Meremäe ja Vastseliina valla vahelise piiri. Määrus jõustus 1. jaanuarist 1998. Siinkohal tänu Meremäe vallavalitsusele ja vallavolikogule arusaava suhtumise ja nendepoolse asjaajamise eest.

Möödunud on 15 aastat taasliitumisest. Trükistes aga ilmub artikleid, kus meie külasid mainitakse Setomaana.

Meremäe külanõukoguga sundliitudes ei saanud meie küladest seto külad. Looduse raamatukogu kogumikus „Setomaa" (2013) on valesti kirjeldatud Võrumaa-Setomaa piiri. Leheküljel 43 on esitatud Piusa jõe Setomaa osa veskite tabel, milles rida veskeid alates Kelba omast on nimetatud Setomaa veskiteks.

Koostajad on kasutanud ilmselt Meremäe külanõukogu andmeid. Teose sisu on muuhulgas lubatud kasutada õppematerjalina. Internetis on kaardid kättesaadavad, nii et iga huviline saab tutvuda piiriga. Ka meie, Vastseliina valla inimesed, teame oma juuri ja ajalugu, tahame hoida ja arendada kodupaika ja oma kultuuri.

Tiiu Pihla, Vana-Vastseliina raamatukogu juhataja, aastatel 1960-1997 Meremäe valla elanik