Demineerija põnev töö: Eestis ei ole veel iseeneslikke plahvatusi toimunud

Lõuna-Eesti lõhkekehade ohutu käitlemise eest vastutava pommigrupi palk on päästjatele omaselt nadi ning päris oma ruume pole neil siiani, kirjutab Tartu Ekspress.

Plahvatusohtlikku tööd demineerijana teeb praegu 16 meest, kõigil staaži vähemalt kümme aastat. „Võiks ikka rohkem olla, 20 oleks optimaalne, kuid praegu on meil reageerimiskiirus ja ohutus tagatud," sõnab pommigrupi juht Kalvar Tammine.

Küsimuse peale kolm korda üle õla sülitava Tammise sõnul ei ole demineerijatega pea üldse õnnetusi juhtunud. „Kõige kurvem näide on kogu aeg silme ees," meenutab ta pea paarkümmend aastat tagasi toimunud õnnetust demineerija Aarne Lokiga, kui mees kaotas plahvatuses käed ja nägemise. „Tänapäeval on tehnilisi abivahendeid palju. Kui on ikka kahtlane asi, siis inimene sinna juurde ei lähe, hoiame suurt distantsi."

Maailmasõdadest pärinevad leiud muutuvad iga päevaga üha ohtlikumaks. Eestis pole siiski juhtunud veel nii, nagu näiteks Saksamaal, et maa sees toimub iseeneslik plahvatus. Kui miskit õhku lendab, on selle põhjustajaks siiski inimene.

Loe põnevat lugu demineerijatest ja lõhkekehadest Tartu Ekspressist.