16. aprillil toimus Soome suursaatkonna eestvedamisel Tallinnas Soome suursaatkonnas koostööseminar "Vaimse tervise ja mälu edendamiseks".

Peateemana käsitleti inimese mäluga seonduvat. Mäluhäired ei ole sugugi ainult eakama elanikkonna probleem, kuigi sageli nii arvatakse. Küllap ka nooremad inimesed on mõnikord ohanud "totaalse mälulünga" pärast? Kas tegemist on päriselt mäluhäirega ja millest see tekib? Kas probleem on seotud ainult vananemisega või võib mäluhäire mõnikord külastada ka täiesti tervet noort inimest?

Seminaril tõdeti, et ühiskonnas valitseb mäluga seotud probleemide osas teadmatus, mistõttu ei otsita õigel ajal abi ning seetõttu lüheneb täisväärtuslikult elatud elu. Suureks probleemiks on asjaolu, et mäluhäireid reeglina ei diagnoosita, vaid pannakse kas depressiooni või ealiste iseärasuste süüks. See omakorda tähendab, et inimesele ei määrata õiget ravi ning ta ei saa toetavaid teenuseid, mis võiks nii inimese enda kui ka tema lähedaste jaoks olukorda märgatavalt kergendada.

Veelgi enam, üldise teadmatuse tõttu ei osata ka mäluhäireid ennetada, kuigi ka see on mingil määral võimalik.

Eakamate mäluhäiretega inimeste argipäev kulub kadunud asjade otsimiseks ja nad tunnevad end kui "kanad takus".

Dementsus on laastav haigus nii haigele, tööealise inimese puhul tema tööle, tema lähedastele, mõjutades ka perekonnaliikmete elukvaliteeti ning nõudes rahalist lõivu. Mäluhäiretega inimeste toimetulek ja nende hoolekanne on väljakutseks kõikides maades, kus kasvab eakate arv.

Eesti perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

Mis riik see on, kes ei jaga inimese vananemisega või haigusega seonduvat vastutust pereliikmetega ning paneb mitmele põlvkonnale kohustuseks jätta oma elu elu elamata, väärtused loomata ning pühenduda enda tervise ja vaesumise hinnaga haige pereliikme hooldusele?