Oli, kuidas oli - kella üheteistkümneks jätkus rahvast mõlemale poole lette ja laadaelu käis täie hooga. Müügikohtade eest oksjonile annetatud kaupa pakkus sel korral peakorraldaja isiklikult ja selle järgi, kuidas kõik pakutu omaniku leidis, võis otsustada, et Heiki tuli oma järjekordse uue ametiga suurepäraselt toime.

Kodumaiste kurkide, tomatite ja muu köögivilja kõrval olid müügil ka maasikad, mille lõhn ja maitse eestimaist päritolu kinnitasid. Vorsti- ja küpsetistelettide valik oli külluslik, neile ei jäänud alla ka lillede ja muude istikute pakkumiste mitmekesisus.    

Lisaks ostmisele-müümisele oli laadal võimalik kihutada ATVga ja hobusega ratsutamise võimalust kasutas laste kõrval ka üks lipsuga härrasmees, kes oma uhke hoiakuga meenutas  Pariisi sisse ratsutavat D'Artagnani.  

Loomulikult oli taas au sees koduõlu ja kui seda kohapeal maitsta ei saanud, siis võeti kesvamärjukest pudeliga koju kaasa. Toimus ka traditsiooniline loterii, kus võidetud maitsvaid kuivatatud õunu loo autor neid ridu kirjutades järab.

Kohtumiseni järgmisel Vanatare Maalaadal sügisel!

Veel pilte leiad SIIT!