Tehnoloogia- ja sisekaitse suund Kose gümnaasiumis - laiapõhjaline ettevalmistus iseseisvaks eluks
Kutsekoolist eristab tehnoloogia- sisekaitsesuunda see, et rõhk on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks olevatel ainetel - neid õpetatakse suuremas mahus kui kutsekoolides. Praktikat on siiski vähem kui kutsekoolis, sest me ei õpi mingit kindlat eriala, vaid pigem saame laiapõhjalise ettevalmistuse iseseisvaks eluks.
Meie õpimegi juba teist aastat tehnoloogia- ja sisekaitsesuunas. Meie klassi õpilasi valmistatakse ette julgeoleku aladel töötamiseks näiteks politseis, piirivalves või kaitseväes.
Suurem rõhk on füüsilisel tegevusel, kehalise kasvatuse tunde on rohkem, meil toimuvad ujumise treeningud, lisaks riigikaitse aluste ning Euroopa Liidu õpetuse tunnid.
Tahaks klassist välja
Enamik tehnoloogiasuuna õpilastest tahab rohkem praktilisi tegevusi, akadeemilisest tunnist erinevat ja ka koolist väljaspool toimuvat õpet, sest praktiline elu õpetab palju rohkem kui klassiruumis raamatutarkust õppides. Väljaspool õppetundi toimivat õpet on siiani olnud vähe, aga meile on lubatud, et klassivälist õppevormi hakkab rohkem olema, ootame eelkõige Eesti julgeolekualaste organite tegevuse tutvustamist.
Lisaks ootavad külastused sõjaväeosadesse, sõjakooli, nagu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia.
Alates kümnendast klassist oleme käinud paaril korral väljasõitudel, kuid sellistel, mis ühendaks meid oma suuna peal õpitava ja omandatavaga, on olnud napilt. Põhimõtteliselt neid ei olegi olnud, välja arvatud viimane käik (Ämari lennubaas ja Patarei vangla, mis toimusid ühiskonnaõpetuse tunni raames koos kõigi üheteistkümnenda klassi õpilastega).
Ämari tulevikust
Õppekäigul Ämarisse tutvustati meile lennubaasi territooriumi, räägiti ohutusest, kui midagi kriitilist juhtuma peaks ning kuidas käitub päästemeeskond vastavalt sellistele olukordadele. Näidati ka päästetehnikat.
Saime näha NATO poolt Eestile rendituid reaktiivlennukit, millega parasjagu tehti õppust nimega TOUCH-and- GO landing. Lähemalt saime uurida helikopterit, millega tehakse samuti harjutusi ning käiakse näiteks metsast kadunud seenelisi otsimas või siis lennutatakse kõrgeid sõjaväeametnikke Eesti linnade vahel.
Lennubaasis räägiti meile veel Ämari tulevikuplaanidest: kõik Eesti presidendi külalised ja ka president ise hakkavad tulevikus liiklema Ämari lennuvälja kasutades, lisaks neile liiklevad Ämari kaudu ka kõik välismissioonidele suunduvad/ tulevad sõdurid. Meile tutvustati selleks loodud terminali, kus nii reisjate kui ka kauba vastuvõtt toimuma hakkab.
Tühi vangla
Patarei vanglas räägiti meile elu nii-öelda pahupoolest, kuhu inimesed võivad sattuda eksides oma elus tegudega, mis on seadusevastased. Räägiti vangla ajaloost, tutvustati ruume ning räägiti, mismoodi toimis vangla nõukogude ajal.
Vanglas käisime kahe grupiga, ekskursioonid toimusid paralleelselt. Hoone ise on täielikult ära rüüstatud, järele on jäänud ainult tühipaljad ruumid seintele kritseldatud lausetega, mis jäävad veel kauaks kaunistama Patarei vanglat.
Teada saime nii mõndagi huvitavat, paraku oli ekskursioon veidi lühike, paljudel tekkis huvi veel veidi ringi kolada.
Saime väga hea pildi, kuidas vanglad toimivad. Olgugi, et tegu on mahajäetud ja elamistingimustelt tänapäeva kinnipidamisasutustest erineva vanglaga.
Mõlemad õppekäigud toimusid samal päeval, et aega ja transpordiraha kokku hoida ja kindlasti ei saa öelda, et see koolipäev oleks raisku läinud. Teame, et veel on plaanis õppekäik Tartu vanglasse, mis on kindlasti sama huvitav kogemus, kui seda oli Patarei vangla, sest siis saab meil olema võrdlus, kuidas koheldi vange enne Euroopa Liiduga liitumist ning kuidas neid koheldakse/ hoitakse hetkel.
Arvestades meie õppesuunda on hea, kui me saame lisaks teoreetilistele teadmistele näha, kuidas julgeolekuorganid meie riigis tegelikult toimivad.
Õppekäigud annavad palju parema ülevaate reaalsest eluolust, kui klassiruumis seda kõike õppides tunnetada võimalik on.
Markus Nurmsalu, Egon Peetersmann
Kose gümnaasium 11T klassi õpilased
