Mustla kohvik - nime veel pole, aga püsikunded juba on
Miks otsustasite kohviku 16. aprillil vaikselt ilma suurema reklaami ja peota avada?
Arvasime, et see ei ole nii suur sündmus, et avada suure reklaamiga. Avamispidu tuleb neile, kes olid nõu ja jõuga toeks ehitamisel ja ja kohviku ruumide valmimisel.
Kas kohalik rahvas on kohviku juba üles leidnud?
Usun küll, et kohalik rahvas on meid leidnud. Tekkinud on juba ka püsikunded.
Mida siin peale kohvitamise veel teha saab?
Kohvikus saab tellida peo- ja peielaudu ning ettetellimisel toodangut kaasa.
Kui kohvik on oma töö kindlalt käima saanud, siis loodame korraldada erinevaid kohvikuõhtuid huvitavate külaliste või muusikutega. Aga seda ilmselt talvel, kui inimestel on rohkem aega tubaseks tegevuseks. Üritust pole mõtet korraldada lihtsalt korraldamise pärast, selleks peavad inimesed ikka kodust välja tulema ja oma initsiatiivi näitama
Mida kõige rohkem ostetakse?
Päevad on väga erinevad, vahel on rohkem sööjaid, mõnikord jälle ostetakse palju pagaritooteid.
Suund on vist ikka sinnapoole, et rohkem ostetakse saiakesi ja pirukaid kaasa. Raske on küpsetada õiges koguses, sest mõni päev ostetakse kõik väga kiiresti ära, samas teisel päeval jääb saiakesi üle. Eelmise päeva toodangut aga inimesed ei taha, pakume seda siis poole hinnaga.
Kas personal on juba töösse sisse elanud?
Praegu on meil ametis neli töötajat ja üks õpilane, kõik on kohalikud inimesed. Personal alles kohaneb, iga algus on raske.
Töötajatele on see uus väljakutse, läheb aega, enne kui kõik paika loksub.
Teil on ka Viljandis kaks kohvikut. Mis on siinses kohvikuelus teisiti kui linnas?
Viljandi kohvikusse tuleb inimene, kellel on aega. Kohvikut kasutatakse ajaveetmise kohana, kohtumiseks sõprade ja tuttavatega, tähistatakse väikeste seltskondadega tähtpäevi.
Mustla inimesel tundub olevat kiire, ostetakse kaasa või nositakse üksi ruttu oma toit ära ja minnakse edasi igapäevaseid toimetusi tegema.
Ühine on see, et laupäeviti käiakse peredega söömas. Loodame, et ka Mustla rahvas hakkab edaspidi kohvikut pidama ajaveetmise kohaks, kus võib unustada argimured ja lasta ajal natuke omasoodu tiksuda.
Mis kohvikule nimeks saab?
Kohvikul ei ole veel nime. Ootame inimestelt huvitavaid pakkumisi. Nimi võiks olla lihtne ja suupärane või koguni mõni hea mulgikeelne väljend. Sobiv nimi saab premeeritud.
Posti tänav 21 majal on pikk ja kirev ajalugu, olete ka selle kohvikuseinale jäädvustanud.
Majal on nii huvitav ajalugu ja ma arvan, et seda teavad väg vähesed Mustla inimesed, eriti noored. Sellest sündiski otsus tutvustada seda kõigile kohviku külastajaile. Ma ei oska öelda, kuidas seda maja vanasti kutsuti, aga praeguses eesti keeles on ta äri- või tootmishoone. Läbi aegade on siin äri aetud. Ajaloolise ülevaate saime härra Ants Relvikult.
Saali seinal on meil Contra luuletus, mis annab ülevaate maja ajaloost ja kohvikuruumi seintel on vanu fotosid maja minevikust. Müügisaali kaunistavad aga kohaliku noore kunstniku Kälina Kõva maalid.
Millist tagasisidet olete klientidelt esimestel nädalatel saanud?
Esialgne tagasiside on olnud hea, kliendid tänavad ja kiidavad. Iga hea sõna annab kinnitust, et Mustlasse oli sellist kohta vaja. Juhtub sekka ka mõni üksik nuriseja. On selge, et ega kõigile meeldida suuda.
Kohvikut on külastanud ka läbisõitjad ja just nemad on meeldivalt üllatunud, et Mustlas on avatud selline koht, mis ei jää sugugi alla suuremate linnade kohvikutele.
Kas Mustlasse kohviku asutamisel olid suuremaks motivaatoriks ärihuvid või Mustla elaniku patriotism?
Kui endine omanik pakkus meile Posti tänav 21 maja, siis mõtlesime, mida sinna teha ja kuidas maja kasutada. Kuna mitmed Mustlas elavad inimesed tähistasid oma juubeleid Viljandi kohvikus ning sageli telliti minu kaudu Viljandist toodangut Mustlasse, siis tuli üsna kiiresti otsus pakkuda midagi taolist ka kohalikule rahvale Mustlas. Julgust selleks andis kümneaastane kogemus Viljandi kohviku pidamisel.
Mõeldes nostalgiale, mäletab iga keskealine Mustla elanik einelauas müüdud kohalikke saiakesi. Värskel toodangul oli pidev järjekord. Siinsed saiakesed olid oma headuses tuntud terves maakonnas. Kas seda nostalgiat taastada suudame, näitab aeg.
Mis ärihuvisse puutub, siis kasumit saab lugema hakata ilmselt aastate pärast. Kui oleks kohe alguses teadnud, kui suured saavad tegelikult olema investeeringud sellesse majja, siis oleks see kohvik tõenäoliselt praegu olemata. Korrastada on veel aknad ja värskendada fassaad.
