"Inimesed defineerivad aga tööstressi väga erinevalt, kaldun arvama, et eestlane lihtsalt ei julge tunnistada stressi või läbipõlemist. Depressioon ja tööstress on kahjuks meie ühiskonnas veel ikka tabuteema,“ kommenteeris uuringut Eesti EU-OSHA koordinatsioonikeskuse juht Kristel Plangi.

„Töökoha säilimisega seotud ebakindlust ja töö ümberkorraldamist peetakse kõikjal Euroopas kõige tavalisemaks tööstressi põhjuseks – ka Eestis andis sellise vastuse 71% küsitletutest. Teisena tõid eestlased tööstressi põhjustena välja tööaega ja töökoormust – nii arvas 57%,“ sõnas Kristel Plangi.

„Eesti eristus teistest riikidest siiski positiivses mõttes – 50 protsenti arvas, et tööstressi ohjeldamisega töökohal tullakse toime hästi ja 14 protsenti, et lausa väga hästi, mis paneb meid samale pulgale Soomega. Võrdlusena võib tuua siinkohal Hispaania, kus kõigest 5 protsenti arvas, et stressi ohjeldamisega tullakse nende töökohal toime väga hästi,“ selgitas Kristel Plangi.

2009. aastal korraldatud tööinspektsiooni uuringust selgus, et Eesti elu on stressirohke, sest nii stressi, läbipõlemise kui ka unehäirete näitajate poolest olid Eesti tulemused oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmisest. Tol korral küsitleti 1202 töötavat elanikku vanuses 15 – 74.

Küsitluse kohaselt tunnetavad ligikaudu pooled Euroopa töötajad (51 protsenti), et tööstress on nende töökohas tavaline, kusjuures 16 protsenti leiab, et see on „väga tavaline”. Tööstressi pidas tavaliseks rohkem naissoost kui meessoost töötajaid (54% vs 49%), samuti rohkem 18-54aastaseid kui üle 55aastaseid töötajaid (53% vs 44%). Tööstressi tajutakse erinevalt ka eri sektorites, näiteks pidas tööstressi tavaliseks enim tervishoiu- ja hooldustöötajaid (61%, sealhulgas 21%, kes vastas, et tööstress on „väga tavaline”).