Iisaku muuseumi olukorrast ja tegemistest

Iisaku Muuseumi alguseks saame lugeda 1975.a. 1. oktoobrit, kui tollase keskkooli direktori käskkirjaga moodustati kooli koduloomuuseum. Sellest ajast alates on muuseumi alluvus mitmeid kordi muutunud: 1997.a märtsist sai Iisaku Keskkooli koduloomuuseumist valla halduses olev koduloomuuseum. Alates 1998.aastast kuni 1999. aastani oli muuseum maakonnamuuseumi staatuses. Alates 1999.aastast kuni k a 01. märtsini oli Iisaku Muuseum riigimuuseum. Nüüd on muuseum ringiga tagasi valla alluvuses. Ees seisab veelkordne muuseumi staatuse muutmine. Riik on seadnud ülesandeks moodustada muuseumi sihtasutus. See eeldab, et leiaksime osanikke, kes ühineksid sihtasutuseks ja oleksid suutelised kandma kõik tegevus ja halduskulud.

Kui järgida muuseumi põhimäärust, mis ütleb, et „Muuseumi põhiülesandeks on kodukandi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine ja nende vahendamine üldsusele". Kogumine on hästi õnnestunud. Nende pikkade aastate jooksul on muuseumi varad museaalide näol mitu korda suurenenud, aga ruumide pind ekspositsiooniks ja fondide paigutamiseks on jäänud samaks. Järelikult säilitamine ja üldsusele vahendamine ruumi kitsikuse tõttu ei ole eriti hea. Meie teine maja on väljast kenasti korras, aga sisemus siiani lõpuni remontimata. Sellises seisus ei ole seda maja võimalik kasutada. Ka riigimuuseumina tegutsedes ei antud niipalju raha, et oleks olnud võimalik remont lõpetada. Riik toetas pigem suuri muuseume, kus on ka külastatavus suurem ja mis asuvad suurtes linnades. Kahjuks on külastatavus sõltuvuses teeninduse heast kvaliteedist, reklaamist ja ka ruumide korrasolekust. Näiteks välisturistid sooviksid kohapeal juua kohvi või teed, istuda ja arutleda. Mitmetel oleks soov ööbida. Tänaseks päevaks näeb põhimaja üsna väsinud välja. Sanitaarset remonti vajavad osad siseruumid ja korralikku remonti ootab välisfassaad. Loodame projektide kirjutamisega tasapisi raha saada, et olukorda parandada. Rahataotlejaid on kindlasti rohkem kui saajaid, aga lootma ikka peab. Kõikide ettevõtjate ja üksikisikute abikäed, annetused ja hea nõu on alati teretulnud. Ootame huvitavaid ideid ja mõtteid kogukonnalt, mis aitaksid kaasa sihtasutuse loomisele, külastajate huvi suurendamiseks erinevate tegevuste ja programmide näol. Tulge ja rääkige, meie oleme head kuulajad.

Muuseumi töötajate kollektiiv on väike, aga tegemisi päris palju. Siiani on ilmunud muuseumi uurimistöö tulemusel mitmeid trükiseid. Viimased on „Johannes Kangro loominguline pärand", „August Martini elu ja looming" ja „Iisaku muuseumi toimetised". Ilmumas on veel "Kingumetsa- taadi pajatused" ja kordustrükina „Iisakumaa poluvernikud". Tulemas on veel mitmeid huvitavaid näitusi ja korraldamist ootavad erinevad üritused. Suurim neist on Iisaku külalaat. Jälgige meie kodulehe www.iisakumuuseum.ee infot ja olete alati oodatud külalised.

Loodame, et leiate alati midagi huvitavat, mis annab positiivset emotsiooni.