Schmallenbergi viirust saab vaktsiiniga tõrjuda
2011. aastal Saksamaal ja Hollandis avastatud viirus põhjustab mäletsejatel nurisünnitusi või siis sünnivad järglased väärarenguga nagu näiteks kõver kael, vesipea, selgroo väärareng, jäigad liigesed.
Sel talvel jõudis viirus ka Eestisse. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian kinnitas Maaleht.ee'le, et laboratoorselt on viirus diagnoositud viies Eesti farmis.
Maarja Kristiani sõnul ei ole Eesti karjakasvatajad vaktsiini vastu veel huvi tundnud ning Eestisse ei ole vaktsiini lähiajal plaanis ka sisse tuua. Ka ei ole teada, kui palju vaktsiin maksta võiks.
Suurbritannias on Schmallenbergi viirus levinud kõikidesse Inglismaa ja Walesi maakondadesse ning hiljuti teatati viiruse levikust ka Šotimaal.
SBV vaktsiin töötati välja loomatervise ettevõtte Merck MSD poolt ning Suurbritannia on esimene Euroopa Liidu maa, kuhu vaktsiin jõuab.
Vaktsiini on kõige kasulikum manustada mittetiinetele loomadele, kuna tiinuse ajal haigestumine põhjustab loodetel väärarenguid.
Schmallenbergi viirusega seostatakse ka suvel ja varasügisel täheldatud mööduvaid kliinilisi tunnuseid (palavik, diarröa, piimatoodangu langus jne) täiskasvanud veistel ning talvel ja kevadel vastsündinutel (talled, vasikad) väärarenguid. Tüüpilised väärarengud olid kõver kael, vesipea ja jäigad liigesed. Enamik sündis surnuna, kuid ka elusana sündinud surid hiljem.
Viirust on seni leitud Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Suurbritanniast,
Prantsusmaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hispaaniast ja Taanist. Viirust kutsutakse selle isoleerimise asukoha järgi Schmallenbergi viiruseks.
__________________________________________________________________________________
Schmallenbergi viirus
- Levitajateks on sääsed, tegu on hooajalise nakkushaigusega.
- Vastuvõtlikud on lambad, kitsed, veised. Metsloomade kohta andmeid pole. Inimesele hetketeadmiste põhjal viirus ohtlik ei ole.
- Isoleeriti 2011. aasta novembris, tegu on väga uue haigusega ja teavet tema kohta alles kogutakse.
- Vaid sellele konkreetsele tekitajale omast haiguspilti olemas ei ole. Puuduvad haigusele ainuomane ravi ning sellevastane vaktsiin. Põhjustab täiskasvanud loomadel enamasti kergeid haigusnähte.
- Enim kannatavad piimalehmad, kelle toodang võib umbes nädala jooksul kuni poole võrra väiksem olla.
- Lammastel on haigust raskem märgata. Seevastu looted on haiguse suhtes väga tundlikud, eriti tiinuse esimesel paaril kuul. Tagajärjeks on abordid, väärarenenud ja surnud või elujõuetud talled.
- Väärarenguteks on enamasti eri asendites jäigastunud liigesed, lülisamba kõverused, närvisüsteemi talitluse häired, väärarenenud kolju.
- Euroopa kogemuse põhjal on suurema riski all karjad, kus on varasem poegimine ja tiinuse alguses oli veel aktiivne sääskede tegutsemisaeg.
- Viiruse esinemise kahtluse korral tuleb ühendust võtta volitatud loomaarstiga.
