„See on juba kes teab mitmes selle maja avamise üritus," ütles volikogu esimees Veljo Kingsep. „Kunagi mõisniku eesmärk siia ehitatud viinaköö­giga endale rikkust teenida on asendunud sooviga, et siin rahvamajas inimesed vaimurikkust saavad."

Vallavanem Aivar Surva rääkis, et rahvamaja renoveerimise mõtted tekkisid juba 2006. aastal, mil avastati, et radoonitase on hoones lubatust suurem. „Siis hakati arutama seda, mis rahvama­jast saab, kas vahetame ainult põranda ära või reno­veerime terve maja," ütles Surva. Ta tõdes, et selle projekti käigus oli nii õnnestumisi kui hetki, mil kaaluti võimalust renoveerimine sootuks pooleli jätta. Lõpptulemusega võib rahul olla, sõnas Surva.

Mäetaguse huvikeskuse juhataja Mare Taar näi­tas rahvamaja pidulikul avamisel slaidiprogrammi, milles olid kõrvuti fotod sellest, milline oli rah­vamaja enne renoveerimist ja milline näeb välja nüüd.

„Kui ma rahvamajja esimest korda sisse astusin, põrkasin vastu seina, mis meenutas mulle vangla­müüri. Kui nüüd siia sisse astuda, tervitab meid avar fuajee ning värviküllane lahendus annab aimu sellest, et see on ilus rahvamaja," ütles Taar.

Rahvamaja renoveeris OÜ Ferdmaster.