Personaalnäitusi on mul viieaastaste vaheaegade järel olnud neli. Seekordsel, E-Kunstisalongi näitusel Tartus on enamus pilte siidimaali tehnikas. Siidimaali tehnikas on ka kardinad. Ühed on moonide suurendusega ja teised valgete liiliatega.

Selline tehnika kasvas välja akvarellist. Värv voolab riidel paremini kui paberil. Lisaks neile on ka akvarelle ja õlimaale. Kaks õlimaali on 47 aastat tagasi maalitud portree emast ja autoportree. Need on meenutuseks õpingute algusest Tartu Kunstikoolis kuuekümnendatel koos sõpruskonnaga."

Esti maalid on värviküllased ja looduslähedased, neilt õhkub koduaia soojust ja lillede ilu. Kunstnik otsib motiive tavaliselt enda kodukandist.

Mäletan, kuidas ta illustratsioonide tarbeks hobuseid maalis või kunstikooli õpilastele suvepraktikaid korraldas. Võrtsjärve maalides sõnas üks poiss, et tema küll aru ei saa, kuidas Esti neid värve näeb, et järve pinna peab nii värviliseks tegema! Aga värve oskab Esti tõesti näha ja nendega oma loomingut rikastada. Lastele on Estil alati uusi ideid ja põnevaid väljakutseid pakkuda. Näiteks tehti üheskoos isegi nukuteatri nukud ja mängiti nukunäidendit. Maalitakse kõike, alates leivapätsist kuni mootorratta Jawani, mida eksponeeriti Puka Kunstikooli 2. korruse kunstiklassis. Maalitundides käib ka modelle, viimati oli näha seal tüdrukut koeraga.

Sõnadega ei oskagi kirjeldada seda tunnet, mis õhkub nii Esti enda kui tema õpilaste maalidelt.

Neid peab tingimata ise nägema. Estile palju inspiratsiooni ja nobedat pintslit ka edaspidiseks!