Helge Arro: Tudus loeb iga inimene!
„Koolidirektor üksi on külakohas väike tegija, ka rahvas peab uskuma, tahtma ja tegutsema selle nimel, et kool, kohaliku elu süda, Tudusse alles jääks," räägib Tudu kooli direktor Helge Arro. "Lapsevanemad on sellest aru saanud ja toetavad kooli igal võimalikul moel. Suur ja siiras tänu neile!"
Kool jätkab 9-klassilise põhikoolina (põhikool võib olla ka 6-klassiline ja väiksemgi). Seda ainult veel ühe õppeaasta jagu. Siis peavad kolmanda kooliastme õpilased suunduma teistesse koolidesse. See on kokku lepitud, et alates 2014. aaasta sügisest jääb Tudus eksisteerima 6-klassiline kool juhul, kui on õpilasi ja õpetajaid, kes on valmis nendes tingimustes jätkama. "Väikese kooli miinused paljude plusside kõrval on, et siinsed vähesed töötajad peavad olema väga paindlikud ja mitmekülgsed. Ei piisa sellest, et oled 1-2 aine õpetaja, täita tuleb veel palju muidki ülesandeid, mille jaoks suurtes koolides on eraldi inimesed."
Riik ja rahvas ootab, et kool teeks ära kõik selle, mis kodust jääb tegemata. Kasvõi seetõttu, et lapsevanemad käivad kauge maa taha tööle või jääb lapsevanemal puudu oskamatusestsuutmatusest. Kool püüabki jõudumööda seda auku täita. Kuid koos külarahvaga vananevad ka õpetajad. Kust uusi õpetajaid võtta? „Iseendi seest peame neid kasvatama, ei saa ainult lootma jääda, ehk tuleb kusagilt kaugemalt," kutsub Helge Arro tudukaid (ja mitte ainult) õpetajaks õppima.
Õpilasi teeb tõenäoliselt mõnikord kurvaks asjaolu, et parimat sõpra leida ei ole lihtne. Liiga vähe on inimesi ning kui nende seas ei leidu hingesugulast, võibki õpilane üksikuks jääda. Vanemas kooliastmes on aga väga oluline, et noor saaks kogeda lähedust. Või oleks mõistlik, kui õpilane üritaks kohaneda ja sõbruneda just nende lastega, kes siin olemas on? On ju ennegi õpitud väikekoolides ja leitud sealt sõbrad kogu eluks. ..Ehk on lapsed liigselt valivad? Ei tea.
Põhiliselt loodame iseendile. „Kui mul on vaja näiteks bussijuhti lastega kusagile minekuks, siis vaatan lastevanemate poole, et leida see, kel on load, kes pole sel päeval tööl või kes julgeb üldse talvel libedaga lastega sõita," toob direktor ühe näite. „Õnneks on neid inimesi leidunud."
Väikeses koolis käib koolielu nagu iga teises koolis. Selle vahega, et õpilane peab igaks tunniks ära õppima, kuna vastamist tuleb ette iga päev. Suures koolis sagedamini ettetulevat koolikiusamist kohtab siin harva, sest märkamist on rohkem. Üksteist tundes saadakse kohe jaole. Sama kehtib ka erivajadustega laste märkamise kohta. Kui suures koolis suhtleb lapsevanem kooliga peamiselt lapse arenguvestluse ajal, siis väikeses koolis on tavapärane igapäevane läbikäimine lastevanematega.
„Me vajame üksteist iga päev," räägib Helge. Huviringide puhul saame arvestada sellega, mida me ise oskame ja suudame lastele pakkuda. Aegajalt veab laste huviringi eest mõni lapsevanem. Lastevanematel on suur roll laste ringide tegevuses. Sel aastal toimus lapsevanemate eestvedamisel kodunduse ja meisterdamise ring.
Sel õppeaastal alustas koolis tegevust oma bänd. Idee tekkis seetõttu, et poisid olid koos õpetaja Arnega õppinud kittarrimängu algvõtteid ja ilmutasid huvi asja vastu. Sealt edasi tuli mängu laulmisõpetaja Ene Veermäe kogemus poppansamblist Heddy, soov poistele rakendust leida. Uno Muruvee kirjutatud projektiga saime ansamblile mõned pillid. Tänavusel emadepäeval tuli veel nimeta ansambel rahva ette kahe looga.
Tudu koolis on olnud läbi aastate kõva sõna sport, seda tänu kohapealsetele tugevatele eestvedajatele. Laste spordihuvi sõltub palju perekonnast. Nii nagu ka suhtumine kooliskäimisse, raamatusse on väga tugevalt seotud koduga.
Kaasaja mugav eluviis on jõudnud ka Tudusse. Meelsamini veedatakse aega ekraani ees kui minnakse sporti tegema. Sport on võimaldanud läbi ajaloo inimestel endale väljundit leida. Siitsamast Tuduski on saanud tuule tiibadesse mitmed eesti spordielus tuntud nimed. Sportimine tugevdab tervist ja kasvatab inimest raskusi ületama. Ainult ekraani vahtides jääb inimese sotsialiseerumine nõrgaks, see on aktuaalne igal pool. Püüame seda lünka täita ühiste mängude ja üritustega. Arvuti- ja nutihullus taandus mõnevõrra siis, kui lumi sulas ja kooliõues sai „tukikat" mängida. Kooli ilusa rohelise muru peal on seda eriti tore teha. See mängurõõm on nakkav ning paneb küsima: kus suure linnakooli laps sedaviisi rõõmsalt hullata saab? Selge on see, et laps seda ikkagi tahab, vaatamata ahvatlevatele tehnikaimedele. Roheline mängukeskkond kooli ümber on parim psühhoterapeut.
