Väike-Maarja Naisselts juba 20-aastane
27. aprillil tähistas naisselts Väike- Maarja seltsimajas toimunud konverentsiga „Naine kiiresti muutuvas maailmas" oma 20. aastapäeva.
Tervitussõnad lausus seltsi esinaine Ellu Moisa.
Lilli Suburg seisis naiste õiguste eest omandada haridus ning käia iseseisval palgatööl, võitles eestikeelse kooli, rahvusluse ning karskuse eest. Oma vaadete levitamiseks asutas ta 1887. aastal Viljandis naisteajakirja „Linda", mis tekitas tol ajal palju poleemikat. Et osades peredes arvati „Linda" lugemine naistele lausa kahjulikuks, peideti see tihti aita kirstunurka ning levitati käestkätte salaja. Seega võib Lilli Suburgi lugeda Eesti esimeseks feministiks. Ta oli Lydia Koidula kooliõde Vändra-päevilt, kuid jäi hiljem teenimatult Emajõe ööbiku aupaiste varju. Tunnustuse oma elutöö eest leidis Lilli Suburg alles Eesti Vabariigi ajal.
Põhiettekande „Naine tänases maailmas" tegi Eesti Naisliidu esinaine, Euroopa Parlamendi soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees Siiri Oviir. Kõnes toodud teemad käsitlesid naiste tööhõivet, palka, haridust, perepoliitikat jm. Ta tõi huvitavaid näiteid nii Eestist kui välismaalt naiste ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes meestega.
Korduvalt rõhutas ettekandja, et eelkõige kannatavad selle all lapsed.
Kahjuks on üksikemade hulk mõtlemapanevalt suur. Võrdõiguslikkusega tegeldakse aktiivselt ka Euroopa Parlamendis. Kavas on sätestada sookvoodid naiste osatähtsusele poliitilistes organites ning börsiettevõtete juhtimises, vastav direktiiv on hetkel väljatöötamisel.
Pärast selle vastuvõtmist loodetavasti veel praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu poolt muutub direktiiv soovituslikuks liikmesriikide seadusandlusele. Ettekandja väitel on aru saadud, et iseenesest ei juhtu midagi (avameelne tsitaat Euroopast: „Kallid naised, te meeldite meile väga, aga neil kohtadel on meil endalgi hea olla!") ja tõi näiteks Norra, kus sookvoote juba rakendatakse. Tulemuseks on, et naiste osavõtt suurenes ka eraettevõtete juhtimises ja midagi hirmsat ei juhtunud: lausa vastupidi - Norral läheb endiselt hästi. Statoili tegevjuhtki Eestis on naine. Uuringud näitavad, et juhtimisse rohkem naisi kaasanud ettevõtted ja organisatsioonid on edukamad nendest, kes seda teinud ei ole. Siiri Oviiri ettekanne oli sisukas, huvitav ning diskussiooni tekitav. Lõpetuseks kutsus pr Oviir üles esitama lähenevatel kohalikel valimistel kandidaatideks asjalikke ja tarku naisi ning nende poolt ka hääletama. Ta tegi Väike- Maarja Naisseltsile ettepaneku liituda Eesti Naisliiduga ning kaalume seda ettepanekut tõsiselt.
Naisseltsi liige Olga Mets esines teemal „Naine kui väärtuste kandja".
Tema ettekanne oli seotud inimese, eelkõige naise, sisemaailma ja pereelu põhiväärtustega. Kõneleja rõhutas naise vastutust pereväärtuste loojana ning selle kaudu oma laste saatuse kujundajana.
Samuti on naistel suur osa oma kodukoha ja kogukonna väärtuste säilitajate, loojate ning edasikandjatena. Lõpetuseks tegi Ellu Moisa läbilõike naisseltsi tegemistest möödunud 20 aasta jooksul. Ettekannet ilmestasid slaidid sellest, mida on tehtud ja kus käidud: vallasisesed üritused, seltsiõhtud, kohtumised, piknikud, matkad, ekskursioonid, kontserdid. Oleme püüdnud rikastada oma liikmete elu ning kaasa lüüa kogukonna ettevõtmistes.
Kahjuks on koos seltsi vanusega suurenenud ka liikmete keskmine iga, nii et ootame rõõmuga värsket verd ja uusi ideid!
Konverentsile järgnesid külaliste sõnavõtud ja õnnitlused, seejärel vastuvõtt kõigile kohaletulnuile kohvi ja koogiga. Meeleolu loomiseks kõlasid rahvalikud pillilood ansamblilt „Sirili".
Väike-Maarja Naisselts tänab kõiki, kes oma konverentsist osavõtuga meie aastapäeva tähistasid. Oli sisukas ning meeleolukas päev ja loodame, et jäite rahule. Meie küll jäime!
Täname kõiki lillede, kingituste ja annetuste eest. Eriline tänu ürituse läbiviimise õnnestumise eest teile, Väike-Maarja vallavolikogu ja -valitsus, OG Elektra AS, Joosand OÜ, pr Mall Lepiksoo, ansambel „Sirili".
