Sel kevadel said nad esimesest kolmest kevadräimesordist vaid iäärääme. Enne kui tumingaõierääme ja õmbuõieräämeni jõuti, 16. mail, pandi püük kinni. Pärnu lahe kalurid olid kvoodi täis püüdnud ja kõigil kästi kakuamid välja tuua.

Väidetavalt kihnlaste jaoks parim püügiaeg siis alles algas. “Kamba peale on vaja 150 tonni, et ära majandada,” seletab Tarvo Saare. “See on viimane piir.”

Tänavu õnnestus Saare brigaadi kuuel mehel püüda üle kolme korra vähem, 40 tonni.

Teise merekamba pealik Arne Vahkel on samamoodi rahulolematu. Saak jäi mullusest saja tonni võrra väiksemaks ja on 150 tonni piiril. “Paati sellega ei remondi, raha projekti omaosaluse jaoks ei ole,” seletab Vahkel.

Kihnu kolmanda merekamba pealik Valdo Palu on aga teistega võrreldes või sees. Tema kaheksaliikmeline brigaad (kaks suurt paati ja kaks lappajat) sai merest veidi üle 200 tonni räime.

Kõigil Kihnu meestel aga tiksub kuklas teadmine, et mitu mandri brigaadi tõmbasid 800 tonni. See on Kihnu kõige edukamast neli, kehvemast tervelt kakskümmend korda rohkem.

Püügiõiguse tasu maksavad aga kõik ühtemoodi. Ning räimesõda puhkeb igal kevadel.