Kui tööde lõpptähtaja suhtes võivad kohalikud elanikud ja sõidukijuhid kindlad olla, siis muret on kogu ristmiku ümberehituse ajal tekitanud jalakäijate silla juures asuv kurv, mis ühendab Kaare teed ja kogujateed. Jalakäijate arvates pole seal turvaline liikuda - tee pole piisavalt lai, et end autode kõrval ohutult tunda.

Kõik peaks sobima

Kasesalu sõnul on maanteeamet Kiili valla esindajatega arutanud teelõigu liikluslahenduse ja turvalisusega seotud küsimusi. "Selle tulemusena lepiti kokku jalakäijate viaduktile viiva trepi ehitamises ning Kaare ja kogujateed ühendava kurvi muutmises turvalisemaks," selgitas ta.

Sealse teelõigu puhul on tegu nn 2-1 lahendusega, mille puhul on ette nähtud jalakäijate ja mootorsõidukite liikumine samas tasapinnas. Maanteeameti spetsialistide selgitustest selgub, miks nad praegust lahendust Kaare teel parimaks peavad. Näiteks väidavad nad, et tahtlikult kitsendatud liiklusolud Kaare teel ja jalakäijate silla kõrval kurvis tingivad juhtide kõrgendatud tähelepanu - kuna tee ei ole "lai lennuväli", siis ei kiputa kihutama. Kuivõrd uus tee on samamoodi kitsas ning liiklusruum jalakäijatele ja sõidukitele ühine nagu majade vahel, on üleminek liikluskeskkondade vahel võimalikult sujuv.

Teine põhjus, miks teed laiemat ei tehtud, on väike liikluskoormus. Tee-ehituse spetsialistide sõnul on selle tee kasutajad reeglina kohalikud elanikud, kes oskavad sealsete ohtudega arvestada. Ja kui teele satubki võõras, ei julge ta tundmatul teel väga kiiresti sõita.

Raha ja keskkond

Kolmandaks põhjuseks, nagu ikka, on raha. Täpsemalt selle kokkuhoid. Võrreldes alternatiivsete lahendustega on praegune nii ehitamise kui hooldamise poolest soodsam. Näiteks kui tee oleks ehitatud laiem, oleks pidanud võõrandama oluliselt rohkem maad, sealhulgas oleks pidanud lammutama ühe maja. Pikendama oleks pidanud ka viadukti ning otse loomulikult oleks suurem teepind vajanud ka rohkem raha.

Ka tee hooldamine on praeguse lahenduse puhul lihtsam, suuremaks ehitamine oleks nõudnud ka valgusteid, mis tarbivad rohkem voolu.

Mitte vähem oluline pole ka kohalike elanike häirimine - kitsam tee valmis kiiremini ning kuna liikluskiirus on teel väiksem, tekib ka vähem saastet. Muud keskkonnamõjud on samuti väiksemad - väiksemad veo- ja hooldekulud, vähem kulub elektrit ja kütust.

_____________________________________

Sel aastal algavad tööd Kurna ristmikul

Vabariigi valitsus kinnitas 2. mai istungil transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava 2007-2013 muudatuse, millega Väo liiklussõlme ehitamiseks ette nähtud ligi 20 miljonit eurot suunatakse Kurna ristmiku ehitamisse.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul algab ehitamine käesoleva aasta teisel poolel, põhiline töö toimub järgmisel aastal.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütleb, et täpne teetööde ajakava sõltub käimasoleva ehitushanke protsessist. "Seega pole tööde ajakava kohta praegu võimalik täpset vastust anda," märgib ta.

Tema sõnul tuleb sõidukijuhtidel suure tõenäosusega juba tänavu arvestada Tallinna ringteel asuval Kurna ristmikul piirkiiruse langetamisega.