Veel kord Luige, Kangru ja Mareti kohanimedest

Alguse leiad SIIT.

Seda teenurka on kohalik elanikkond alati kutsunud Kangru mets ja Kangru tee, olgugi et seal ühtki sellenimelist kohta, talu või küla pole vanade elanike mäletamise järgi olnud.

Tegelikult kuulusid need metsad Saire külast Raudalu maantee ääres kuni Liivani Kurna mõisale. Praegust Viljandi maanteed kutsuti siis Raudalu maanteeks, kohalikele elanikele on see veel praegugi nii. Kurna mõisal oli Raudalu maantee ääres neli kõrtsi: Risti, Liiva, Raudalu ja Tammetalu.

Raudalu kõrtsi (Kangru teeotsast paar km linna poole) hüüti ka Kurna metsamõisaks. Suur valge kõrtsihoone püsis seal kaua alles. Praegu on pool sellest hoonest korda tehtud ja seal elatakse sees.

Endine Kurna mõisa Saire külas asuv Nõmme talu (1858. a. revisjoni järgi) sai Kangru Metsavahi talu nimetuse Eesti Vabariigi aegu, kui sinna tuli Viimsi metskonna metsavaht. Nõukogude ajal oli praeguse Kangru aleviku kohal suur sõjaväeosa asupaik, traataiaga ümbruskonnast eraldatud.

Väga hirmutav koht on see kohalikele elanikele ja teekäijatele alati olnud. Elamuid seal Kangru metsavahel ei olnud, ainult suur mets, kus kõiksugustel jooksikutel ja röövlitel oli hea pesitseda.

Eriti sõjaaegadel rööviti talumeestelt toidukaupa või oli röövlitel vaja hobust või jalgratast põgenemiseks.

Kui uurida kohtutoimikuid vanade aegade kohta, leiab sealt kindlasti palju selles piirkonnas toimuvast.

Mareti nime kohta

Kurna mõisa popsitalud, kus elasid mõisa töölised, asusid Kurna teest linna poole, Kurna vallamaja vastas üle tee. Seal oli ka Mareti saun nr. 65 , elanikeks Jüri Maret (Marret) ja Ann. Küla fotograaf, muististe uurija Nesselmann, on umbes 1930 juhuslikult pildistanud seda künnimeest, taamal paistab ka veel püstiseisev Kurna tuuleveski.

1939. a talundilehtedel on märgitud, et Mareti kohal elab Pauline Kasemets, ja on saanud selle koha ostu teel.

Minul ei ole andmeid, miks Mareti nimetus on ühel bussipeatusel Kangru või Luige küla piirkonnas.