Süsihappegaas paneb Maa rohetama
Randall Donohue teadusasutusest CSIRO ja ta kolleegid lõid matemaatilise mudeli, mis arvutab, kuidas süsihappegaas võib taimeväetisena toimida. Mudeli arvutustulemusi satelliitvaatluste tulemustega võrreldes selgus, et need kahed tulemused klapivad omavahel hästi. Seejuures püüdsid teadlased maha arvata teiste tegurite nagu sademehulga, õhutemperatuuri, valgusrežiimi ja maaviljeluse mõju, kirjutab ERR teadusportaal.
Mudel näitas, et kui süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõuseb 14 protsenti, nagu see viimase 30 aastaga arvatakse ka tõusnud olevat, siis suureneb rohelus vaatluse all olnud aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Lähis-Idas ja Aafrikas 15 protsenti. Satelliititvaatluste põhjal saadi roheluse kasvuks 11 protsenti, mis laias laastus on enam-vähem üsna sama.