Rääkida on vaja
Olen isegi sellist väidet kuulnud, et miks räägitakse sel teemal enne kui mingeid otsuseid on vastu võetud! Aga just rääkida on vaja. Muudatuste vajadusest arusaamine, aga võimalikest arengustsenaariumitest mitterääkimine on viinud mitmete n-ö linnalegendideni. Küll räägitakse vaid ühe kooli likvideerimisest, küll kuskile uue suure koolimaja ehitamisest - ja mine tea, millistest variantidest veel. Eks see ole ka arusaadav - öeldakse ju „Hirmul on suured silmad" ja „Oma nahk on kõige lähemal".
Suure-Jaani valla ühinemise järgsel õppeaastal õppis valla koolides 859 õpilast. Täna on see arv vaid 507. Seda viie kooli peale kokku. Veel paarkümmend aastat tagasi oli ainuüksi Suure-Jaani keskkoolis üle 550 õpilase. Kui 1909. aastal Kildule uus koolihoone ehitati, oli 2-klassilises ministeeriumikoolis 210 õpilast. Vaieldi toonagi pikalt selle üle, kuhu kool ehitada.
Jaanuarikuust alates koos käinud koolivõrgu töögrupp tutvustas oma tegemisi ja kolme võimalikku arenguvarianti huvilistele 23. mail Suure-Jaani gümnaasiumis toimunud koosolekul. Analüüsiti ka kui jätkusuutlik üks või teine variant on - s.t kas raiuda koera saba jupikaupa või ühe korraga. Kõigi variantide puhul toodi välja ka summa, mille võrra antud valik tänasest odavam on. Mõnest vestlusest on mulle jäänud mulje, et leidub inimesi, kes arvavad, et koolivõrgu reformimise vajaduse taga on vallajuhtide pahatahtlik kokkuhoidmise soov. Aga kui palju on mõeldud sellele, miks on vaja kokku hoida? Nii nagu perel, on ka vallal üks rahakott, kust tuleb teha kõik vajalikud kulud. Perekonnal tuleb maksta oma eluasemekulud, osta süüa ja riideid, võimalusel kanda kulusid meelelahutusele, hooldada vanaema-isa ja koolitada lapsed. Kuigi laste koolitamine on (häda)vajalik, ei saa sellele kulutada kogu pere sissetulekut. Vald peab remontima teid, hooldama vanureid, pidama üleval olemasolevad raamatukogud, kultuurimajad ja palju muud - ning muidugi koolid. Kui koolidele kuluv osa moodustab valla rahakotist aina suurema protsendi, siis jääb kõigeks muuks lihtsalt vähem raha. Samas teame, et tõusevad kulud küttele ja elektrile, et aina rohkem on üksi mittetoimetulevaid vanureid, et abi ja tuge ootavad omakseid hooldavad inimesed, et meie teede remondiks planeeritud rahad on mitmel viimasel aastal pea kõik lume lükkamisele kulunud ... Paljud valdkonnad vajaksid senisest rohkem raha. Lastele tulevikuks võimalikult hea ettevalmistuse andmise kõrval peame võimaldama väärikalt vananeda neil, tänu kellele tänasesse päeva jõudnud oleme. Mitmed vanemaealised ütlevad, et tunnevad viimasel ajal üha rohkem ühiskonna survet - te olete noorematele ainult koormaks. Sellelt pinnalt on paljude jaoks lausa hirmutav puhkenud diskussioon eutanaasia üle. Nii nagu pere peab koos leidma, kuidas kõigi pereliikmete vajadusi võimalikult paremini rahuldada, peab ka vald leidma lahendi, mis võimaldaks täita talle pandud ülesanded parimal võimalikul viisil.
Esmahetkel tundub, et „Laste arvelt ei tohi mingil juhul kokku hoida", kõlab väga hästi. Aga kas näiteks vanurite või kõiki inimesi puudutava infrastruktuuri arvelt tohib?
Kuigi koolivõrgust rääkimine kütab kirgi, tuleb sellest rääkida. Kui kõik saavad ja julgevad oma mõtted välja öelda, on lootust leida parim lahend. Käeolevas lehenumbris on koolivõrgu teemal sõna saanud kõik need, kes oma kirjatöö saatsid. Et järgmistes numbrites leheruumi ka muudele teemadele jaguks, loodan, et edasine arutelu koolivõrgu teemal kolib Suure-Jaani valla kodulehel olevasse arutelufoorumisse. Olge aktiivsed ja avaldage oma arvamus. Süüdistamine ja oponendi lolliks nimetamine ei vii edasi - vaja on toimivaid lahendusi.
Häid mõtteid kõigile!
