Ero Liivik: Riigigümnaasium Sauele!
Need mõtted on igati tervitatavad, kuid eelistada tuleks just esimest varianti, st taotleda riigigümnaasiumi loomist Sauel. Seda järgmistel põhjustel:
Hariduse kvaliteedi tõstmine
Riigigümnaasiumite loomiseks on riik juba välja töötanud ka vastava korra, milles selgelt põhjendatakse ära ka tegevuse eesmärgid. Määruse seletuskirjas on öeldud, et kuigi PISA-testi tulemused näitavad, et põhiharidus on kõikjal Eestis heal tasemel, ei saa sama öelda gümnaasiumihariduse kohta: seda tunnistavad riigieksamitulemuste märgatavad vahed ning ebavõrdsed võimalused Eesti eri gümnaasiumidest kõrgkooli riigieelarvelistele kohtadele pääseda - väikeste gümnaasiumide lõpetajate võimalused on kehvemad. Gümnaasiumi õppekava rakendamine eeldab koolidelt kõrget õppekavavõimekust (õppesuundade ja valikainete pakkumist) ja kvalifitseeritud õpetajaid, mida saab tagada teatud arvu õpilaste olemasolul. Selleks, et pakkuda õpilastele piisavalt võimalusi sobiva õppesuuna valikuks ning hoida tööl kvalifitseeritud õpetajaid (pakkuda neile täiskoormust ja võimalust professionaalseks arenguks), peaks gümnaasiumiastmes olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse tehti ettepanek, et Eesti koolivõrgu osised oleksid puhtad põhikoolid ja gümnaasiumid. Riigil on olemas valmisolek võtta kogu keskhariduse eest suurem vastutus ning luua igasse maakonda tugev riigigümnaasium. Samuti on valmisolek kaasajastada jätkusuutlike gümnaasiumide taristu Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest aastatel 2014 kuni 2020.
Saue linna vajadused
Täna on selge, et Saue gümnaasium kujutab endast ühte hariduslikku tõmbekeskust Lääne-Harjumaal. Sauel antav haridus on korralik ning kool ümbruskonna õppuritele huvipakkuv. Teisalt on selged veel kaks asja: gümnaasiumi hoone ise on jäänud „alamõõduliseks" (ei vasta õppurite arvule) ning amortiseerumas, samuti ei ole piisavalt õpilasi just gümnaasiumi astmes - praegusel ajal õpib Sauel 170 gümnasisti. Viimaste aastatega on gümnasiste aga igal aastal võrreldes eelmisega vähemaks jäänud (2008 oli neid veel 200). Piisav õpilaste arv tagab aga kvalifitseeritud õpetajale tööks vajaliku koormuse ning annab võimaluse pakkuda õpilastele uue õppekava nõuetele vastavat valikuterohket gümnaasiumiharidus, sh luua uusi õppesuundi ning valikkursusi. See omakorda loob õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava. Täna on kooli pidaja kohalik omavalitsus ehk Saue linn, kulud haridusele moodustavad Saue linna eelarvest väga korraliku protsendi (Saue Gümnaasiumi põhitegevuse kulu 2013.aastal on ligi 1,3 miljonit eurot, lisaks investeeringud hoonesse ca 2 miljonit eurot), kuid linna finantsvõimekus ei pruugi enam olla piisav, et oma kohustust koolipidajana tulevikus adekvaatselt täita - seda eriti ehitamis- ja investeerimisvõime mõttes. Termin riigigümnaasium aga tähendab, et selle uue kooli pidajaks on riik, kes võtab enda kanda ka kõik ülalpidamiskulud. Riigigümnaasiumi puhul ei ole näiteks õpilase elukohajärgsel omavalitsusel kohustust maksta koolile kohatasu. Lisaks on võimalik rajada õpilaskodu. Riigilt oleks võimalik taotleda selleks otstarbeks kuni kuus miljonit eurot väga väikese omaosalusega, lisaks jätta riigile paljud kulud, mida täna makstakse linna eelarvest. Peale gümnaasiumiklasside koondamist iseseisvasse riigigümnaasiumisse jäävad munitsipaalkooli põhikooliklassid.
Koostöö naabritega
Riik näeb taotlejatena siin maakonnakeskuste omavalitsusüksusi (üksus, kus paikneb maavalitsus) ning vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsust, kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium. Ministeeriumi arvates on vähemalt 10 000 elanikuga üksus selleks piiriks, mille pinnalt võib eeldada gümnaasiumis kolme paralleelklassi olemasolu. Statistikaameti andmetel elab Saue linnas 5985, kuid Saue vallas aga 10 181 elanikku - seega kui Saue linn iseseisvalt siin ei kvalifitseeruks, siis koostöös Saue vallaga kindlasti. Saue linnal oleks täna projekti pakkuda nii vastav maatükk, kui ka juba toimiv gümnaasium, mida edasi hakata arendama. Võimalik oleks protsessi kaasata ka näiteks Saku vald, kus samuti olemas oma gümnaasium. Nende kahe kooli gümnaasiumiastmete baasilt moodustatav kool kujutaks endast juba Eesti mastaabis täiesti arvestatavat haridustemplit.
