Lugeja: Mul on sellest prügist juba kõrini

Nüüd enam ei saa millestki aru, peas on vaid prügi ja praht.

Heitsin pilgu eesti keele sõnaraamatusse, et teada saada, mida mõeldakse sõna „kontsessioon" all. Selgus, et see on lepinguline luba ekspluateerida riigile või kohalikele valitsustele kuuluvaid looduslikke varasid kokkulepitud tingimustel. Sellest tulenevalt ongi prügi, mida kontsessiooni-mehed meilt ära viivad, vallale kuuluv vara. Mina aga arvasin sinisilmselt, et eile õhtul tühjaks joodud keefiripakk on ka hommikul veel minu isiklik omand. Kuid võta näpust - see on valla omand, mille vald andis kontsessiooni. Mis ja kus on siin loogiline viga? Kes oskab vastata?

Edaspidi aga arenevad asjad veelgi naeruväärsemalt ja põnevamalt. Neli Tallinna-lähedast valda otsustasid ühte kohta kokku koondada olmejäätmete väljaveo juhtimise. Nii tehtigi. Anti see mittetulundusühingule üle ning nimetati kogu krempel ajalooliseks sammuks. „Ajalooliseks sammuks" nimetati kunagi seda, kui karjane astus värskesse lehmasõnniku hunnikusse. Ära kuivanud sõnnikule jääb kauaks ajaks jalajälg. Nimetage mulle kasvõi üks mittetulundusühing, mis on kauemaks püsima jäänud. Võib-olla olen ainuke, kes seda ei tea? Kes teab vastata?

Kõige põnevam on aga lugeda nende valdade volikogude protokolle ja jälgida, kuidas uut ideed ellu viiakse. Volikogu istungil esitab volikogu liige küsimuse: „Anname kolmandale isikule üle meie valla prügi väljaveo juhtimise. Seega väheneb meie ametnike töömaht. Kas nende töötasu vähendatakse ka?" Ametniku vastus: „Töötasu ei puutu asjasse. Vald maksab lepingujärgselt 50 eurosenti iga elaniku eest". Nii kuidas küsimus, nõnda vastus. Volikogu liige ei pidanud mitte küsima, vaid võtma vastutuse enda peale ning otsustama, kas teha töötasu väiksemaks või loobuda ajaloolisest sammust. Sellised rahvasaadikud sarnanevad tigudega minu juurviljamaal. Nad paistavad küll silma, kuid kasu nendest pole mitte mingisugust. Millal õpime õigesti rahvasaadikuid valima? Kes vastab? Ja mis kõige vastikum - minu tasutud maksude arvelt kasseeritakse veel igakuiselt 2 eurot minu prügi väljaveo korraldamise eest, seejuures olen kindel, et teenus ei odavne ning ka ametniku palk ei vähene. Laia elu elame. Kas tõesti neli valda ei suuda kord kolme aasta jooksul luua komisjoni, mis valib ühe prügivedaja? Kes teab vastata?

Kaks minu naabrimeest veavad juba aastaid ise prügi välja ilma mingisuguse vabastamiseta. Kolm-neli korda aastas, kui võimalus tuleb ette, veavad välja ning sellega hoiavad viiekordselt kokku. Keegi ei ole neid siinai kohtusse kaevanud. Mina aga kardan siiani nõnda teha, ei tea isegi, miks. Äkki tõesti oleme liidetud mitte transport-teenusega, vaid millegi hoopis muuga? Sellepärast ka naabrimeestele ei saadeta kohtukutseid? Kes teab vastata?

Ausalt, mul on sellest prügist juba kõrini. Homme sõidan järve äärde, ujun Lindakivini, ronin selle peale. Istun seal niikaua kui saan ülalnimetatud küsimustele vastused.