Hea kool on see, mis tegusaid inimesi maale tõmbab
„Paljud neist, kes tulevad, toovad ka töökoha endaga kaasa. Kas siis juba tegutseva firma või on neil selge plaan ettevõtlusega alustamiseks,“ räägib projektijuht Ivika Nõgel. Kel lõpuni valmis mõeldud kava veel pole, on kindel teadmine, et elatise teenimisega probleeme ei teki, sest midagi suudetakse ikka välja mõelda.
Enamik neist, kes maale kolimise vastu huvi tunnevad, on kõrgharidusega, laia maailmavaate ja silmaringiga, vanuses umbes-täpselt kolmkümmend ning lastega.
Mess panustas noortele
Aprilli keskel Tallinnas toimunud messil „Maale elama“ meelitasid Lõuna-Eesti vallad linnainimesi maale kolima. Oma valmidust selleks avaldas tagasisideankeetides enam kui 100 peret, neist 20 käis kuu aja jooksul ka kohapeal oludega tutvumas. Projektimeeskonnale teadaolevalt on praeguseks viis majaostutehingut sõlmitud ning teine viis sõlmimisel.
Kõige edukam endale uusi elanikke haarama on olnud Misso vald, kelle kampaania algas tegelikult juba 2012. aasta augustis.
„Nemad on erilised,“ ütleb Ivika Nõgel. „Kogu asja korraldab kohalik mittetulundusühing, kes pakub saabujatele täispaketi elu- ja töökohast, nii kuidas soovitakse.“
Ja soovijaid on: Misso kanti on aasta jooksul elama asunud juba kaheksa uut peret. Hoolimata sellest, et tegemist on Eestimaa nurgaga, kust piltlikult öeldes enam kaugemale pole võimalik minna – riigipiir tuleb ette.
Töökohti on Misso valda elama asunutele loodud vallamajas ning pakutud ka Nopri talus. Üks pere võttis uude elukohta kaasa ka oma paadiehitusfirma.
Mittetulundusühing aitab korda ajada ja vahendada ka elukohamuresid, näiteks sõlmib vajadusel majaomanikuga pikaajalise tasumise kokkuleppe jms. Ajutise eluaseme võib saada ka vallale kuuluvas kortermajas.
Riik tõmbab pidurit
Värskas on kohapealsete oludega tutvumas käinud kuus peret, kolm neist on kindlalt selle kandi kasuks otsustanud. Kaks võtavad oma senise töö kaasa, üks inimene otsib uut töökohta Värska sanatooriumis.
Populaarne on ka Jõgevamaal Saarde vallas asuv Voore noorteküla, kus vald valmistab ette detailplaneeringu ja infrastruktuuriga kinnistud. Kaks peret on juba valla antud korterisse kolinud, et siis seal elades maja ehitada.
„Takistuseks on Voore noorteküla puhul see, et maa munitsipaliseerimine venib. Riigi poole oleks enam mõistmist vaja,“ on Nõgel viivituse üle pisut nukker. Sügiseks loodab vald maa siiski enda omandisse saada ja küla planeerimine võib alata.
Kool on magnetiks
Omaette fenomeniks on Sänna küla, mille elujõust suur osa pärineb Sänna kultuurimõisast. Atraktiivsust lisab paigale see, et mõisa eestvedajad Hendrik ja Kadi Noor avavad seal sügisel omanäolise Leiutajate Külakooli.
Ivika Nõgeli sõnul ongi kool üks maal elamise võtmetegureid: kui kool kaob, läheb ka rahvas, hea kool aga tõmbab inimesi ligi. Sänna küla on kahe pere tulekuga juurde saanud üheks alast. Üks perekond saabus Tallinnast, teine neile sobivama kogukonna otsinguil Pärnumaalt.
Samasugune tõmbejõud on Rosma Haridusseltsi koolil ja lasteaial.
„Messi turundasime suuresti interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel, sestap on seda kaudu Lõuna-Eestisse jõudnud eelkõige noored inimesed,“ ütleb Nõgel kokkuvõteks. Kuid lisab, et valmidust maal elada on üles näidanud ka vanemaealised, kel tööelu selja taga. Linnakorter jäetakse lastele ning ise kolitakse maale rahu ja vaikust nautima.
