Pilliõpe muusikatunnis: jaanipäevaks on nii mõnelgi õpilasel uued lood selged
Teised kuulavad ning saavad harjutada veidikese aja pärast, siis kui esimesel harjutusrühmal näpud juba valusad.
Õpetaja Aime on õpetanud paljusid andekaid muusikuid. Lähiminevikust võib meelde tuletada „Kuukiigutus" kontserdi esinejaid, kellest enamus esinejaid on õppinud või õpivad Kohila Gümnaasiumis.
Albert Einstein on öelnud: „See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu".
Uue muusika ainekavaga püütakse just seda uudishimu pillimängu vastu ärgitada, avardades ja andes võimalusi muusikaga tegeleda ka neile, kes ei õpi pilli huvikoolis.
Ega kogu klassile kitarrimängu õpetamine lihtne ole.
Õpetajal tuli läbida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juures läbi viidud 160 tunnine kitarriõpetuse metoodika koolitus.
Koolitusest ainuüksi on vähe, on vaja ju palju pille. Kitarride kasutamise võimaluse lõid Anneliis Kõiv ja Andrus Saare, kelle ettevõtmisel osaleti Kultuuriministeeriumi projektikonkursil, võideti see ja soetati muusikariistu nii üldhariduskoolile kui huvikoolile.
Miks on selline õpe üldhariduskoolides oluline? See annab võimaluse leida õpilaste hulgas nö varjul olevaid andeid. On palju kitarriste, kes ei ole suuremat asja laulumehed, aga kitarr laulab nende eest - ja kuidas veel! Ühtlasi arendatakse koos mängides koostööoskust ja pillimäng pakub suurepärast vaheldust aineõppetundidele ning annab noorele võimaluse ennast väljendada läbi loomingulise tegevuse. Aga eelkõige tekitab see uudishimu pillimängu vastu, sest ega kaheksa tunniga päris kitarrimänguoskust ju ei omandata. Pillimäng tahab harjutamist ja loodame, et sellest huvitatud õpilased jätkavad pillimängu õppimist huviringitundides.
„Võtame nüüd uuesti, ja natuke vaiksemalt. Ja D ja E ja D ja G...". Jaanipäevaks on nii mõnelgi seitsmenda klassi õpilasel uued lood selged.
