Sutlema lasteaialapsed õppisid lehma lüpsma

Kas teie teate, et tavalisest vahukoorest saab kodus ise võid teha? Aga kuidas liigutada käsi, et lehmaudarast piim kätte saada? Sellele kõigele said lapsed vastuse kevadise väljasõiduga, mis korraldati jõululaadalt kogutud raha eest.

Sutlema lasteaia lapsed külastasid aprilli lõpus Mahtra Talurahvamuuseumit ja läbisid lõbusa ja mängulise „Hommikuse piimaringi" programmi. Esmalt tutvustati põgusalt muuseumi peamaja, kus lastele näidati vanaaegseid tööriistu ja kodutarbeid suhkrutoosist pangede vedamiseni õlal. Meie lapsi kiideti väga, et nad paljude esemete puhul teadsid, millega tegu ja milleks neid vanasti majapidamistes kasutati.

Kui öeldi, et meie aeg on täis ning tuleb bussi tagasi tagasi minna, imestasid lapsed - kas tõesti juba kõik? Kuid ei, tõeline lõbu alles algas! Meid suunati Eeru kõrtsu (vanasse rehetarre), kus ootasid kaks väga toredat tädi, kelle seltsis jätkus tegevus nii sees kui väljas. Lapsed jagati kaheks, ühed läksid mängima vanu talumänge ja teisi ootas lehm, kellega oli vaja teha ära hommikused toimetused. Pärast vahetati rühmad jällegi ringi. Iga laps, kes soovis, sai ise sealse tädi juhendamise järele proovida, kuidas lehma lüpsta tuleb, sest ükskõik, kuidas udarast kinni hoides piima kätte ei saa, selleks on oma tehnika.

Meie lapsed seda nüüdseks oskavad. Tõsi, tegu ei olnud ammuva ja sabaga vehkiva päris lehmaga, sest suur lastehulk oleks päris piimaandja ilmselt ära ehmatanud ja nii mõnigi jõnglane oleks võinud loomalt jalaga saada. Kuid ka sellel lehmal olid udarad ja piima taolist heledat vedelikku tuli sealtki.

Lapsed said nn piima kurnata ja hiljem poe 35% vahukoorest võid valmistada. Selleks pandi vahukoor 1,5 liitrisesse pudelisse ja loksutati 10-15 minutit kõvasti-kõvasti, kuni pudelisse tekkis kollane või ja eraldus lõss. Kohe peale lõssi eraldumist tuli loksutamine lõpetada, sest muidu oleks või kibeda meki juurde saanud ja poleks enam süüa kõlvanud. Pudel lõigati katki ja või pesti külma veega läbi ning oligi söömiseks valmis.

Kui mõlemad rühmad olid saanud teha kõik tegevused läbi, kutsuti lapsed rehetuppa, kus pakuti isetehtud võid, reheahjus soojendatud krõbedat leiba ja sooja kummeliteed.

Laste suust võis kuulda ainult kiitvaid sõnu ja küsimust - kas leiba on veel? Teele kaasa pandi lastele kommi, mis oli nö kirsiks tordil.