Uue maaelu arengukava eelarvest moodustavad suurima osa keskkonna ja konkurentsivõimega seotud meetmed. „Näiteks on päris uued tegevused piirkondliku mullakaitse ja keskkonnasõbraliku aianduse toetused,“ selgitas Seeder.

Arvestades arengukava vahendite piiratust plaanitakse esimest korda anda osa toetustest tagastatava abi vormis soodsamate laenude ja tagatistena. „Nii saab märksa suurem ettevõtjate ring teha oma äri arendamiseks vajalikke investeeringuid,“ lisas Seeder.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales lisaks ministeeriumidele 29 põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.
Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks oktoobris. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma ka Euroopa Komisjon.

Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014 – 2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) praeguste kavade kohaselt 84,8 miljardi euroga, millest Eesti saab 721 miljonit eurot. Koos Eesti poolse osalusega on uue maaelu arengukava plaanitavaks mahuks 936 miljonit eurot.