Koeru hariduselu V: Puhmu kool ja Vahu kool
1849/50. õppeaastal oli Koeru kihelkonnas 12 kooli, kus õppis kokku 285 õpilast (147 poissi ja 138 tüdrukut). Esimeseks Puhmu koolmeistriks määrati Villem Krusberg. Hiljem õpetas koolis mõisa teener Juhan Krusberg, kes oli õpetaja 11 aastat. Avanduse mõisa pärishärra von Bremen olevat Kapu vallale kinkinud 12-tiinuse koolikoha. Koolis pöörati suurt tähelepanu laulmisele.
Kapu mõis laskis koolile teha oreli. Laupäeva õhtuti käisid noored koolimajas selle järgi laulmas.
Puhmu kooli käis revideerimas Koeru pastor Hoffmann, Kapu mõisa rendihärra ja Avanduse mõisahärra. 1877/78. õppeaastast pidas koolmeistri kohuseid Mihkel Pohla, kes oli ka vallaja kohtukirjutaja, pidas korras veel magasiaida raamatupidamise.
Koolimaja korrashoid maksis 75 rubla 5 kop, õpetaja sai 100 rubla aastas. Kapu vald andis koolile 81 rbl. 50 kop, mõisahärra 86 rubla. Viimane Kapu omanik oli Konstantin Paul Karl von Bremen, kelle käes oli ka Avanduse mõis.
1890/91 õppeaastast oli õpetajaks Laiuse kihelkonnakooli haridusega Gustav Krusberg.
Uuem koolimaja oli ehitatud 1881. aastal. 1911. a andmeil oli koolis 47 õpilast, õpetajaks Gustav Reitel (31 a), kes oli ka veel 1919. aastal seal õpetaja, õpilasi oli jäänud ainult 19. Suleti 1932. aastal.
Puhmu külast ja tuntud isikuist
Puhmu ja Ramma küla piiril Metsa-Hindreku talus sündis 7. mail 1908. a pedagoog, astronoom ja luuletaja Roopi Hallimäe (1935. a-ni Robert Grauberg 1908-1969), kes õppis Puhmu 4-kl. algkoolis (1916-1920. a), hiljem lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi.
Tema esimeseks õpetajaks Puhmus oli Helene Selter-Hallimäe (1899-1986).
Puhmu külas on sündinud 1898. a Eesti Vabariigi majandus-ja välisminister Karl Selter, kes 1940. aasta võimuvahetusel jäi diplomaadina Euroopasse ja suri 1958. a Genfis, kuhu on ka maetud.
Puhmu küla kokkutulek oli 10. juulil 1999. a. Samal päeval 1999. a tähistati Puhmu kooli 150. aastapäeva.
Nii Kapu kui ka Puhmu on Balti ajalooleksikonis („Balitisches historisches Ortslexikon") külanimedena esmamainitud juba 1253. aastal. 2013. aastal saab tähistada küla 760. juubelit. Puhmus elas 1. jaan 2012. a seisuga 34 inimest.
Koolimälestus
Roopi Hallimäe kirjutisest „Väike-Enn vestab jutulaaste koolipõlvest" (Õpetajate Leht, 10.02.1933).
„Me koolimaja asus pisut eemal küla südamest ja maanteest, ühel pool koolitalu- ja külapõllud, teisel pool koppel suurte kaskedega ning kaugemal mõisa kuusik. Maja asus lävega edelasse. Madal puutrepp talutas väiksesse kotta, sealt ahtake uks vasakule viis rehetuppa, paremale klassiruumi. On jäänud mälestusse selgena klassitoa kõrge uksekünnis ning link, mis kõlksatus koduselt ukse avanemisel ja mille kõla arvan kuulvat täna veel kuski mälestuste tagamail...
Klassituba oli võrdlemisi avar - oo, ja palju suurem kui kodukamber--- Kevadpäevil muidugi laienes mänguruum tublisti - koolikopli arvel.
Klassitoal oli 4 akent, neist kolm lävepoolses ning üks otsmises seinas. Viimase akna kohal asus õpetaja pult-kantsel. Peale nimetatu ning pikkade, kuueistmeliste koolilaudade oli klassitoa mööbliks veel suur puutahvel kolmeharulisel jalal, seinakell, kapp väheste õppevahendite hoiuks ning õpetajatoa ukse kõrval nurgas vana orel.--- (Orelist) oli võimalik tuua päevavalgele suuri ja väikeseid neljakandilisi puuvilesid, mis andsid puhumisel jumalikult maheda tooni.
Ühel vahetunnil (olin sellal II klassis) organiseerisime neist pasunaist vägeva orkestri. Mäletan, et minul lasusid kapellmeistri kohustused.
Pikas hanereas ja polkataktis sammusime läbi pinkide vahe. Kuid sel hetkel just sisenes koolmeister (Gustav Reitel - 38. a) ning tulemuseks oli, et orkestrimehed igaüks tunniks ning kapellmeister kaheks pidid jääma kojuminekul peale teisi. (Arvatav aasta oli 1917) 1919. a sügisel tuli Robert Graubergi õpetajaks 20-aastane Helene Selter. Robert (11. a) oli siis III klassi poiss.
Õpetaja Helene Selter ( Hele Hallimäe) (1899 - 1986) (Isa: Jüri Selter) Helene Selter on töötanud õpetajana Rakke 3-kl algkoolis 1917-1919. a; Puhmu kooli õpetaja-juhatajana 1919. a - 1932. a; Rakke koolis ( jäi pensionile) 1932- 1960. a. Helene Selteri ja Roopi Hallimäe laulatus toimus 31. aug 1940. a Tartu Ülikooli kirikus, laulatas Põlva pastor Kimmel.
Koeru Kaja, nr 72 juuli 1999
Vahu kool/Vahuküla kool/
Vahu kool asutati 1855. aastal. Koolimajaks sai õlgkatusega puumaja Pihumäel, kus koolmeistriks oli Hans Vilberg. Hiljem õpetas Villem Krusberg, kes 1868. aastal oli sunnitud koolmeistri ametist lahkuma, kuna ta pooldas prohvet Maltsveti õpetust.
1868/69. õppeaastal tuli Vahukülasse koolmeistriks Jüri Krusberg, kes oli õppinud Laiuse kihelkonnakoolis.1864/65. õppeaastal õppis koolis 28 poissi ja 26 tüdrukut, hiljem õpilaste arv vähenes. Lapsed koolis ei ööbinud, vaid käisid iga päev kodunt.
Koolmeistri palk oli 100 rubla aastas, kooli ülalpidamiseks kulus 79 rubla. Selle eest kandsid hoolt kogukond ja Preedi mõisahärra. Viimaseks mõisaomanikuks oli 1919. a. Paul von Wrede. 1911. aastal õppis õpetaja Hans Kohvi käe all 19 õpilast. Samal ajal oli Koerus haridusseltsi koolis õpetajaks hilisem luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951), kes armastas tihti Vahuküla laadal ja pidudel käia. Visnapuu oli peol lõbus ja haruldaselt seltsiv.
Koos Vahuküla talupidaja Juhan Niigoviga (1888-1942). 1935. a-st (Johannes Õnnepalu, kirjanik Tõnu Õnnepalu vanaisa) mängisid nad haridusseltsi pidudel näidendites.
Uus koolimaja ehitati kohalike ehitusmeistrite poolt maakivist 1915. aastal. Siis sai Vahu algkooli juhatajaks (a 1915-1920) Elfriede Murakas (hiljem Elli Ilomets 1894-1973), kes pärast abiellumist (1920) läks Koeru õpetajaks.
Vahuküla koolimajas oli elav seltsielu: külarahvas käis õhtuti koos õpiringides, osaleti taluperenaiste seltsi üritustel. Nooremad mehed kuulusid Kaitseliitu. Kinofilmi olevat siin esmakordselt näidatud 1933. a aprillis. Ka pärast sõda näidati regulaarselt kino ja järgnes tants.
1899. a sündis Vahukülas Puna talus Rudolf Stokeby-Tandre (surn 30.08.1943 Solikamskis) - raamatu „Koeru kihelkond" (1934) autor. Ta oli Riigikogu liige 1938-1940. a.
Vahukülast olid pärit Eesti NSV teeneline agronoom Richard Kaldoja (1916-1996) ja meistersportlane laskmises Arvi Lainväe (s 1944). 1948/49. õppeaastal oli algkoolis 30 õpilast.
1950. aastal kolis kool Sitsika taluhoonesse ja suleti 1972. aastal. (Paide raj TSN Täitevkomitee otsusega 09.08.1972) Hoone on eravalduses ja hästi remonditud.
