Eestimaa kaardid VI: üksikisiku tulumaks näitab valdade suurt ebavõrdsust
Kohalike omavalitsuste olulisim tuluallikas on üksikisiku tulumaks. See arvutatakse füüsilise isiku brutotulust ning laekub riikliku maksuna valla või linna
eelarvesse.
Mullu eraldati sellest maksust isikute elukohajärgsele omavalitsusele (rahvastikuregistri alusel) 11,4%, mis moodustas omavalitsusüksuste sissetulekutest 47%.
Käesoleval aastal tõsteti määr 11,57%ni maksustatavast brutotulust. Seda tehti eluaseme ja riigiasutuste maamaksuvabastuse osalise kompenseerimise eesmärgil.
Määr jääb alla majanduskriisi eelse taseme – 2009. aastal oli see 11,93%.
Tulumaksu rahaline suurus ühe elaniku kohta (isiku tulumaksu laekumise summa omavalitsuse eelarvesse 2012. aastal jagati elanike arvuga 1. jaanuaril 2013) näitab tulutasemete suuri erisusi.
Kõrgem tulumaks elaniku kohta on Tallinna ja Tartu linnaregioonide omavalitsusüksustes.
Positiivselt üllatavad saared, eriti Hiiumaa. Rahvaloenduse andmetel töötas Hiiumaa hõivatutest väljaspool kodumaakonda 25%, kusjuures välismaal 6%. Asjaolu viitab märkimisväärsele tulu teenimisele väljaspool maakonda.
Kahes vallas – Viimsi ja Harku – ületab näitaja 800 euro piiri, vastavalt 812 ja 811 eurot. Üle 700 euro on näitaja viies omavalitsusüksuses: Kiili (741), Saue (735), Rae (730), Saku (720) vallad ja Saue linn (705).
Madalaimad näitajad, alla 300 euro, on üheksas omavalitsuses: Mustvee (295) ja Mõisaküla (292) linnad, Õru (273), Tudulinna (273), Kasepää (252) ja Mikitamäe (249) vallad, Kallaste linn (235), Piirissaare vald (193) ja Peipsiääre vald (166).
Tallinna ja Tartu näitajad on vastavalt 570 ja 500 eurot.
Tulukuse erinevuse põhjus on ennekõike majanduskeskkond. Ligi pooled Eesti hõivatutest elavad Harjumaal, kus on ka kõrgemad tulud.
Tuluerisused kiirendavad elanikkonna koondumist, põhjustavad maapiirkondade tühjenemist ja madala tulutasemega omavalitsuste konkurentsivõime langust.
Seega on oluline toetada kohalike arengueelduste ja oskusteabe kasutuselevõttu, et aidata kaasa töökohtade loomisele, tööhõive kasvule ja mitmekesistamisele.
Vaja on üle vaadata omavalitsusüksuste tulubaasi kujundamine nii maksude kui tasandus- ja toetusfondi osas tervikuna.
Ilmselt on otstarbekas riigieelarve tuludest omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa muutmine kohalikuks maksuks, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel.
Seni on riigi tulupoliitikas kasutamata ettevõtluse tulude ja kinnisvara maksustamise võimalused. Neist aktuaalseim on ettevõtlusega seotud maksustamine omavalitsusüksuste tulubaasi täiendamiseks, millega kaasneks kohustusliku ülesande panemine omavalitsustele tegelda töökohtade ja tööhõivega.
Tööturu küsimustes avaliku ja erasektori vastastikustest huvidest lähtuv koostöö uute töövõimaluste loomisel võiks olla osa väljarände vähendamise poliitikast.
Eestimaa kaardid
- OÜ Geomedia juhatuse esimees ja konsultant, regionaalarengu asjatundja Rivo Noorkõiv näitab kaartide abil, kuhu Eesti areng on rahvastiku, külaelu, hariduse, sissetuleku ja teenuste vallas jõudnud ning pakub lahendusi.
