Poola haridustöötajad: Teie majanduslik edu Euroopa kriisi ajal on tõeliselt muljetavaldav
Mida te teadsite Eesti kohta enne siia tulemist ja mida arvate Eestist nüüd?
Natuke olime lugenud Eesti kohta turistidele mõeldud raamatutest, teadsime ka teie viimaseid ajaloosündmusi (nt. iseseisvumine pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, EL-ga liitumine.)
Pärast Eestis käimist võime kindlalt öelda, et teame palju rohkem, näiteks mõistsime, et teie skandinaavialik pärand on palju olulisem kui nõukogude aja mõjud ning teie majanduslik edu Euroopa kriisi ajal on tõeliselt muljetavaldav.
Milliseid erinevusi nägite Eesti ja Poola koolide vahel?
Meile väga meeldis teie huvialakeskus ja see, et koolid on hilisõhtuni lahti.
On kiiduväärt, et õpilased saavad oma huvidega tegeleda ja õppida midagi kasulikku ja praktilist. Kadedaks tegi ka, et koolides on teil rohkem töötajaid, kes arengut toetavad ja igapäevatöös aitavad (nt arendusjuht või IT-spetsialistid).
Ka on teil õpilastele tasuta lõunad, mis tundub olevat väga hea idee. Samuti arvame, et teie koolil on suurepärased võimalused ja vahendid nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kuna õpilasi on gruppides vähe, siis saavad õpetajad rohkem nendega individuaalselt tegeleda. Ja muidugi on tore see, et õpetajatel on eraldi ruumid, kus nad saavad tunde ette valmistada ja tundide vahel puhata.
Kuidas on viimase 20 aasta jooksul muutunud Poolas haridussüsteem ja kas olete sellega rahul?
Sellele küsimusele ei saa vastata "ei" ega "jah". Viimase 20 aasta jooksul toimunud muutustel on nii häid kui halbu külgi. Meil on pidevalt reformid ja viimasest reformist pole piisavalt aega möödunud, et hinnata, mis kasu sellest on olnud.
Meie kool on gümnaasium. Viimased 12 aastat on gümnaasiumi aste olnud kolme aasta pikkune, varem oli selle pikkuseks neli aastat. Õppekava muudatused on olnud küllaltki aeglased ja alguses oli äärmiselt raske kogu materjal meile ette antud ajaga läbi võtta. Sel aastal alustasime gümnaasiumis õpilastega, kes õppisid põhikoolis teise õppekava alusel ja me ei oska praegu veel öelda, milliseks kõik kujuneb.
Alates 2005. aastast on koolilõpueksamid asendanud ülikooli sisseastumiseksameid. Eksami sooritamiseks on vaja õpilasel saada 30% ning mitmed arvavad, et see on liiga madal. Aina rohkem lõpetajaid jätkab oma õpinguid ülikoolis, mis ei tähenda aga automaatselt paremaid võimalusi. Humanitaarteaduste üliõpilaste seas on töötuse määr üsnagi kõrge, kutsekooli valitakse aina vähem, mis on viinud oskustööliste vähenemiseni.
Kuidas te õpilasi hindate?
Õpilasi hindavad õpetajad, kes valmistavad igale õpilaste grupile ette hindamismeetodid eraldi. (Seda tehakse muidugi Haridusministeeriumi nõuete järgi).
Kas Poolas on koolid erinevad?
Õpilased võetakse gümnaasiumisse vastu põhikooli lõpueksamite tulemuste ja kokkuvõtvate hinnete põhjal. Parema maine ja kõrgemate tulemustega gümnaasiumid võtavad vastu õpilased, kellel on paremad hinded ja eksamitulemused.
Suurtes linnades on teatud koolid nn eliitkoolid, mis on kandidaatide seas väga populaarsed.
Küsitles Kristi Vimberg
Intervjuu tõlkis inglise keelest Ingrid Hinojosa
