120 aastat Jüri Riisi sünnist
Jüri Riisi kohta kirjutab J.Vahtra oma mälestuste raamatus nii: "...see Pärnust pärit noormees õppis Peterburis samal ajal minuga. Temast oleks võinud saada Eestimaa kunstnik, kuid ta läks 1926. a Ameerikasse. Jüri Riis õppis Riisa algkoolis ja tori kihelkonnakoolis. Edasi läks haridustee Peterburi, kus õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Selle lõpetamise järel sai ta joonistamisõpetaja kutse, mida märgiti cum laude.
Vabadussõjast võttis osa sõjamuuseumi volinikuna.
Koolivaheaegadel töötas kodus ja tegi juhutöid. Maalis Riisa haridusseltsi „Laine" näitemängudele lavadekoratsioone ja kaunistas jõukamate talude kambreid seinamaalidega. Kahjuks need maalid hävisid, sest „Kalmeti" talu põles ära. Sellest ajast pärit maalid, mis on Eestis säilinud, on loodustemaatilised.
Aastatel 1918-1926 oli ta kunstiõpetaja keskkoolides Pärnus,Paldiskis ja Rakvere Õpetajate Seminaris.
Ameerikas asus ta aktiivselt tegutsema. Jüri Riis võttis osa Detroidi Eesti seltsi „Kodu" asutamisest ja juhtimisest. Ta töötas New Yorgis Eesti Haridusseltsi kirjandus-kunstiosakonnas esimehena. Oli Välis-Eesti Ühingu liige. 1931. aastast ja Detroidi usaldusesindaja. Samal ajal oli ta kuukirja „Välis-Eesti" kaastööline ja Old Forgi New Yorgi Disneylandi kunstiala juhataja.
Ta on valmistanud töid Chicago maailmanäituse jaoks.
Jüri Riis esines New Yorgis Ameerika Eesti Haridusseltsi kunstinäitustel oma töödega 1933., 1934. ja 1951. a. Niisugused andmed pärinevad kunstiteosest „Välis-Eesti kunstnikke" (kirjutanud O. Berendsen 1980. a). Mõne sõnaga puudutab J. Riisi loomingut ka Stockholmis elav arhitekt E. Pütsep oma teoses „Kunstielu Eestimaal". Tema andmetel olevat J. Riis maalinud sõjamaale. Kodu-Eestis on Jüri Riisi loomingut vähe. On säilinud eravalduses kauneid pilte kodukoha loodusest „Meiekose", „Halliste jõgi",„Suurvesi 1925" ja mõned visandid.
Talle oli omapärane viis kirjutada piltide alla oma ees-ja perekonnanimi kokku Jüri Riis= JüRiis.
Jüri Riisil polnud perekonda. Ta oli meile venna ja õe lastele onu, kes elas Ameerikas. Sealt kirjutas ta ja saatis vahel tähtpäevadeks pisikingitusi - siidist pearätiku oma emale Liisa Riisile ja kaunid kaelasallid vendadele. Nii sain mina 1943. a gümnaasiumi lõpetamisel temalt oma esimese täitesulepea (tol ajal oli selline sulepea üks väärt asi).
Jüri Riis elas viimastel eluaastatel oma õe Maria pere juures (õde lahkus Eestist 1944. aastal).
Jüri Riis suri 2. aprillil 1961. aastal Bellmoreis New Yorgis.
