Kolm aastat tagasi panid nad üles ka kaku pesakasti. See jääb oma eriliselt suure avaga (nagu oleks kahurikuuliga lastud) kohe silma. Ehkki kortermajast vaid umbes 25 m kau­gusel (mispärast Ville kõhkles, et kas saab asja, kuid isa käis peale, et paneme ikka), võtsid kodukakud pesakasti järgmisel kevadel omaks ning emadepäeva paiku vaatas avast ka hall sulekera välja. Nägin kakupoega hiljem suveõhtutel koos vana­lindudega lendamas, kuid suve teises poo­les leidsin noorlinnu elektriliini alt sur­nuna (tõenäoliselt lendas traatidesse).

Sel kevadel kostus metsast jälle vanalindude hõikeid ja üllatus-üllatus - paar nädalat tagasi turnis pesakasti aval koguni kaks sulekera. Lisaks pöörasele ööbiku laksuta­misele kuulub nüüd Haage metsa ööhäälte hulka ka terav "ptiiviit", millega pojad va­nalindudelt toitu nuruvad. Kokkuvõtvalt: ei mingeid interneti vahendatud loodus­kaameraid, ehe looduselamus otse köö­giakna taga (või metsa servalt vaadata kõigile huvilistele)!

Piret Lõhmus
Haage küla elanik
Tartu Ülikooli teadur