Jägala linnamäel tutvustatakse Eesti muinasajalugu

Sel pühapäeval saab Jägala linnamäel näha tegutsemas viikingeid, kes tutvustavad erinevaid käsitöid ja peavad lahingut. Kiviaja inimesteks maskeerunud käsitöölised näitavaid erinevaid töövõtteid veelgi kaugemast ajast. Arheoloogid selgitavad, kuidas ammustest aegadest teadmisi kogutakse.

Jõelähtmel asuval Jägala linnamäel toimub täna kultuurisündmus „Trans Riffarrica – matk läbi ajaloo“, kus tutvustatakse piirkonna huvitavat ajalugu ja Eesti muinasajalugu laiemalt. Kohal on viikingid, käsitöölised, arheoloogid ja muusikud.

„Jõelähtme on Eesti üks huvitavama ajalooga piirkondi, mis väärib kindlasti laiemat tutvustamist,“ rääkis ürituse peakorraldaja Janek Šafranovski. „Vanima inimasustuse jäljed pärinevad siin juba kiviajast üle 9000 aasta tagasi. Hilisemal pronksiajal hariti Jõelähtmes teadaolevalt üles esimesed Eestimaa põllud ja siia rajati esimesi püsiasulaid.“

Jägala jõe suue on Janek Šafranovski sõnul üks Eesti arheoloogilisemaid paiku. „Juba ammu enne linnuse rajamist oli see soodne koht inimestele elamiseks ja tänaseks on siit avastatud inimasustuse jälgi väga erinevatest aegadest,“ märkis Šafranovski. „Hiljem Jägala jõe suudmesse rajatud linnuse näol oli tegemist Eesti suurima ja ka ühe vanima puitlinnusega, mis kindlasti oli kunagi Soome lahe kaldal oluliseks keskuseks. Seda kuni viikingiajani, pärast mida nihkus keskus siit lääne poole.“

Ürituse peaesinejaks on folkroki ansambel Zetod. Muusikat teevad veel rahvalaulik Annika Mändmaa ning keskaja muusika ansambel Rondellus.

Jägala linnamägi on õuepindala poolest Eesti suurim puitlinnuse asukoht, mis on rajatud juba 2. sajandil eKr. Kohe linnamäe kõrval asub 1920ndatel aastatel rajatud ja 90ndatel renoveeritud Eesti suurim hüdroelektrijaam. Ülesvoolu asub teine suur hüdroelektrijaam, mis oli endine puupapivabrik. Selle rajatisega liitub unikaalne betoonist kanalisüsteem, mis juhib jõevee Jägala joast mööda, et kukutada ta elektrijaamas turbiinidele. Sealsamas asub ka endise puupapivabriku elamurajaoon, mis rajati juba eelmise sajandi algul ja on Eestis ainulaadne. Jägala joast möödudes satub paekivi paljandile, kus võib näha sadu 500 miljoni aasta vanuseid fossiile ja nende jälgi. Koogi külas asub vana vesiveski ja metsas möödub tee suurest rändrahnust Laulukivist, mille otsa mahuks terve laulukoor