On juunikuu....
On juunikuu....Kui kassid ja hiired on meie mudilastele teada-tuntud, siis mitmete teiste loomadega said nad tuttavaks Konju kitsefarmis. Eriti suurt elevust pakkusid neile alpakad, keda usun, paljud täiskasvanudki meie hulgast ei ole näinud. Kindlasti ei räägi ka meie lasteaia lapsed nüüd enam kitse ja lehma poegadest, vaid kutsuvad neid kenasti kitsetalledeks ja vasikateks.
On juunikuu....Suvi ongi aeg, kus ennast ka meid ümbritseva loodusega paremini kurssi viia. Elab ju lausa meie kõrval nii palju imelisi linde, kelle välimuse ja laulu järgi võiksime neid nimepidi tunda. Samuti poleks sugugi liiast osata kasvõi pisipere küsimuse peale, mis lille või taimega tegu on, öelda neile selle nimi....
On juunikuu....Lapsepõlvest mäletan, et jaanipäeva paiku sai korjata kullerkuppe ja pääsusilmi, et neid siis vanaemale tuppa vaasi viia. Ega ta eriti viimaste üle rõõmustanud, sest ilusatel õitel ei olnud mitte sama ilus lõhn.... Ei mäletagi, millal viimati pääsusilmi nägin. Samuti ei tea ma siiani, milline on üks jaanilill. Olen kusagilt lugenud, et jaanililleks kutsus vanarahvas jaanipäeva paiku õitsevaid erinevaid lilleõisi. Kuidas lood tegelikult on, ei oska öelda.
On juunikuu...Tean vaid, et jaaniööl tuleb korjata 9 erinevat sorti lilleõit ja siis magamise ajaks oma padja alla panna. Ei tea, kas need õied ka järgmisel öösel veel võlujõudu omavad, sest jaaniööl võivad ju lapsedki päikesetõusuni üleval olla... Üks on igatahes kindel: kohe -kohe on käes jaanipäev oma igivanade traditsioonidega ja nii nagu jõuludki, on see meie jaoks püha, mida ei saa jätta tähistamata ja pidu, mida ei saa jätta pidamata.
Kaunist suve meile kõigile ja kohtumiseni augustikuus!
