„Mõisakoolide restaureerimisse on peale ministeeriumi andnud väga suure panuse norrakad, kuna neid on köitnud Eesti mõisakoolide puhul just nende mitmefunktsioonilisus – need on haridusasutused ja lastele ning õpetajatele erakordseks õpikeskkonnaks, lisaks on nad kultuuripärandi pärlid ja ühtlasi ka kujunenud turistidele huvipakkuvaks. Mõisaid külastatakse üha enam, mõisakoolide ühenduse andmetel külastas eelmise aasta suveperioodil mõisakoole 60 000 külastajat. Huvi on kindlasti kasvanud ka tänu „Unustatud mõisate“ külastusmängule, mis algab taas paari päeva pärast“.

Liina Jänes ütles, et nende aastate jooksul on toetatud kõige enam restaureerimis- ja projekteerimistöid, uuringuid, projektide ekspertiise, väiksemal määral arendustegevusi ja on aidatud soetada ka sisustust. Tema sõnul oli eelmise õppeaasta seisuga mõisates tegutsevaid koole-lasteasutusi 59 ja enim on toetust saanud Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Harjumaal asuvad mõisad, kuna neis maakondades asub enim mõisakoole.

Lisaks on mõisakoolide riiklikust programmist toetatud MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühenduse suvist külastusmängu „Unustatud mõisad“, mõisakoolide ettevalmistust turismihooajaks ja koostööd Eesti Ajalooarhiiviga, millest on sündinud mitmeid näitusi.

Paljude mõisakoolid on arendatud paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, tagades samaaegselt mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise.

Norra toetusrahadega on restaureerinud tänaseks Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ning Lahmuse mõisahooned.

Mõisakoolid kuuluvad enamasti kohalikele omavalitsustele, osad ka riigile ja eraomanikele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid