156 aastat kooliharidust Varblas

Möödunud aasta 26.mail tähtistati kokkutulekuga Varbla kooli 155.aastapäeva. Nüüd on sellest möödas juba aasta ja on aeg mõningaid mõtteid ka vallalehe lugejatega jagada.

Registreerimisnimekirja järgi oli vilistlasi kokku tulnud 191, kui siia lisada veel külalised ja need, kes millegipärast end kirja ei pannud, siis võis kõiki kokku olla üle 210 inimese. Kõige varasem lõpetaja oli Manivald Müüripeal, kes oli saanud lõputunnistuse juba 1946.aastal. Järgmised vanemad lõpetajad olid 1948. ja 1949.aastast. See kokkutulek ja mitmed eelmised olid tähelepanuväärsed selle poolest, et kohal oli neli eelmist koolidirektorit. Need olid Jaan Männiste (1950/51 õppeaasta), Helga Paju (1951 -1953), Lembit Henk (1953 - 1988) ja Heli Raavel (1988 - 2000). Meeri Teras, kes oli direktor enne 1950. aastat suri 1977. aastal. Aga tema tütred Taimi Innos (lõpetanud 1949. aastal) ja Haldi Masing (1951.a) olid kohal. Kahjuks jõudis novembrikuus Varblasse kurb teade, et Taimi on surnud. Kunagiste koolikaaslastega vesteldes on mõnigi väljendanud kurbust, et meieaegseid koolimaju enam ei ole, kuid see on juba loodusseadus, et vana peab oma koha loovutama uuele. Vanas keelepruugis nõndanimetatud vana koolimaja, mis asus praeguse laste mänguväljaku kohal, oli ehitatud 1912-1913.aastal. Uus koolimaja, mis asus praeguse hoone kohas, oli ehitatud 1939.aastal. Kumbagi hoonet poleks ka kõige parema tahtmise juures olnud võimalik tänapäeva nõuetele vastavaks ümber ehitada. Juuresoleval pildil on osa mõlemast hoonest näha.

Praegusel ajal nurisetakse koolivõrgu ümberkorralduse pärast, aga 60 ja rohkem aastaid tagasi tehti samu muudatusi. Mina astusin 1946.aastal Nõmme Mittetäielikku Keskkooli, mis oli 6-klassiline kool, aga kui lõpetasin IV klassi, oli kool muudetud algkooliks ja mul tuli tulla Varbla kooli V klassi.

Läheks pikale kirjeldada, mis oli 60 aastat tagasi teisiti kui praegu. Praeguse staadioni kohal oli algeline spordiväljak, aga õpilaste meeliskoht oli pallimänguplats, kus mängiti rahvastepalli ja võrkpalli. Plats asus umbes selles kohas, kus praegu on kaupluse ja vallamaja kõrval olev muru ja lillepeenrad. 60 aastat tagasi ei olnud Varblas elektrit, millist olukorda ei suuda praegusaja inimesed ette kujutada. Aga tol ajal olid koolitunnid päevasel valgel ajal, õhtuti õpiti kodus või internaadis petroolilambi valgel. Kaugemal elavad õpilased ööbisid talviti internaadis, sügisel ja kevadel sõideti jalgratastega iga päev kodu ja kooli vahet. Aga näiteks Tamba külasse on kooli juurest üle 10 kilomeetri. Soovin kunagistele kooliõdedele ja koolivendadele, samuti endistele õpetajatele vastupidavat tervist ning loodame kohtuda jälle nelja aasta pärast. Eriti tahaks tänada neid vilistlasi, kes tulevad kohale kaugematest Eestimaa paikadest.

Endel Raudkivi
1953.a. lõpetanu