Sangla raamatukogu tähistas väärikat juubelit
Raamatukogunduse ajalugu onaga meie valla territooriumil tunduvalt pikem. 1792. aastal Rannu koguduse pastoriks saanud Er. S. Seider oli kirjandushuviline, kes tellis populaarseid teoseid ning nendest moodustus üsna ruttu väikeraamatukogu. Pastor hakkas raamatuid ka soovijatele laenutama. Kuna tollase tsaariajal olid laenuraamatukogud keelatud, saadeti ta Siberisse. Sinna ta ei jõudnud, sest enne tapeti keiser ise (vt. RVL nr. 4,2000).
Olulisemaid fakte Sangla raamatukogu ajaloost.
1913. a. asutas kooliõpetaja Eduard KärpTamme Rahvaraamatukogu Seltsi asukohaga Tamme koolimajas. Sinna jäi raamatukogu 1931. aastani. Seejärel kolis raamatukogu mitmeid kordi. 1967. aastal sai raamatukogu juhatajaks Lydia Raave ja raamatukogu asus Kruusamäel kuni 1977. aastani.
1977. aastast nimetati Tamme raamatukogu ümber Sangla raamatukoguks ja koliti tagasi tühjaks jäänud Tamme koolimajja.Samast aastast on raamatukogus tööl Marika Soots.
2001. aastast on olemas interneti püsiühendus ja 2005. aastast on kasutuses raamatukoguprogramm URRAM.
2011. aasta algusest ühendati valla raamatukogud ning nüüd on Sangla ning Kureküla Rannu Raamatukogu harukogud.
Suur sünnipäevapidu sai peetud 24. mail.Peole tulid kolleegid naabervaldadest, vallavalitsuse esindajad ja muidugi raamatukogu sõbrad lugejad. Tamme klubi saal sai rahvast täis. Raamatukoguhoidja Marika andis lühiülevaate raamatukogu ajaloost. Seejärel võttis vastu õnnitlusi ja kingitusi. Parim kink väikesele raamatukogule on muidugi raamat, aga suur heameel oli ka selle üle, et nädala eest äikese poolt rikutud telefoni asemele kingiti uus. Muusikalise vahepalana esines Rannu Kooli mudilaskoor. Lapsed olid küll pisut kohkunud võõrast kohast ja koridoris ootavast telenäost, aga laulud kõlasid dirigent Astra Volkovi käe all armsasti. Seejärel sai sõna õhtu peakülaline Maire Aunaste. Maire Aunastel on väike side meie kandiga. Nimelt on ta töötanud aasta Kureküla klubi juhatajana. Kohal oli ka inimene, kes mäletas Maire saabumist ja kes näitas talle kätte tulevase töökoha ja elukoha. Maire Aunaste rääkis Kureküla perioodist, oma tegemistest ajakirjaniku, teletegija ja kirbuturu organiseerijana. Samuti kuulsime, kuidas valmisid tema 3 raamatut. Emotsionaalset ja vahetut esinejat oli mõnus kuulata, kuigi oma jutu lõpuks lausus Maire, et ta ei armasta rahvahulki ja tegelikult on erak. Oli ka väike küsimuste voor. Maire Aunaste soovitas meil ära käia ka telemajas mõne saate avalikul lindistamisel. Kohalolijad haarasid mõttest kinni ning esitasid soovi see reis korraldada allakirjutanule. Soovijatel oli võimalus osta tema autogrammiga raamat. Ostjaid oli üllatavalt palju ja ära osteti pea paar kastitäit raamatuid. Seejärel oli võimalus kinnitada keha väikese suupistelaua taga ja omavahel pisut vestelda.
