Jüri Ott: Vajame järjest rohkem enda ümber kultuuri, hariduse väärtustamist
Tänu meie valla kultuurijuhi Loit Lepalaane pikale, põhjalikule ja professionaalsele ettevalmistamisele läksid need sündmused hästi korda, tänusõnu kostis nii omakandiinimestelt, kui kaugemalt tulnutelt. Loomulikult on ka abilised tänu ja sügava kummarduse ära teeninud. Kultuurikonverentsist ja näituse avamisest võtsid osa tõelised oma ala suurmeistrid- Tõnu Naissoo (helilooja, pianist, muusikapedagoog), Andrus Kallastu (helilooja, dirigent), Kersti Kiilu (filosoofiadoktor), Helen Lepalaan (rahvusvaheliselt tunnustatud ooperilaulja ja õppejõud), Urmas Taniloo (rahvusvaheliselt tunnustatud klaveri ja orelikunstnik), Tooni Leedjärv (kauaaegne Kullamaa koguduse organist- koorijuht) Aet Reinhold (Kullamaa koguduse organist) ja mitmed veel väga tuntud interpreedid. Imekspandav on, kuidas on suutnud Loit Lepalaan need ülimalt nõutud ja hõivatud inimesed meile esinema kutsuda. Kunsti ja muusikapeol oli seekord palju talunikke. Meie volikogu esimees Einar Pärnpuu tõi põllumajandusmasinate väljanäitusele võimsa arsenali tähelepanuväärsetest põllutöömasinatest, temapoolset väljapanekut täiendasid omapoolselt tublid põllumehed Arvo Riisalu ja Ago Kirsipuu. Vanemat tuletõrje tehnikat näitasid Laukna pritsumehed. Kogu väljanäitus tekitas elavat huvi nii suurtes kui väikestes kullamaalastes. Kultuurimaja saalis mängiti maha 130 aastat vana näitemäng. Lavalaudadel olid Aivo Paljasmaa, Raivo Jõgise ja Juhan Lehepuu. Näidend läks täismajale ja tekitas rõõmsa elevuse vaatajates. Keskpäeval avati Kullamaa kiriku esisel platsil mälestussammas Läänemaa esimese rahvapeo ja meie hariduselu algatajatele. Päeva mahtus veel palju pillimängu ja päev lõppes Pärnu- Jaagupi pasunakoori suurepärase kontserdiga. Kogu päeva veetis meie keskel 92 aastane vanaproua Lia Brasche oma tütre pr. Sheena Hopwood´iga. Lia Brasche on meie kauaaegse pastori Arvid Brasche noorim tütar. Vanaproua mäletas hästi Kullamaad ja siinseid inimesi, kuigi oli Kullamaalt lahkunud 10-ne aastase lapsena. Proua Brasche kohtus raamatukogu juhataja Aili Anseli ja koguduserahva ettevõtmisel ka Kullamaa inimestega, jagades muljeid oma elust ja reisist Eestisse.
Miks ma sellest kirjutan? Ajakirjandus on ju meie toredaid sündmusi piisavalt kajastanud? Kirjutan sellepärast, mulle tundub, et vajame järjest rohkem enda ümber kultuuri, hariduse väärtustamist ja loodusrütmide tajumist ja tunnetamist, sest eesti ühiskonda tuleb nagu kapaga hetkel sisse negatiivseid uudiseid ja energiat. Tänaseks on jõutud tõdemuseni, et inimeste lahkumist Eestist ei saa me peatada mitte üksnes elatustaseme tõusuga, vaid tuleb kujundada kindlasti ka uued, positiivsed väärtushoiakud. Palga kasv koos õigete väärtushinnangutega jätaksid ilmselt ka rohkem noori koju. Noored peavadki liikuma, kogemusi omandama ja paremat elu otsima, sest sellest kasvab üldjuhul välja, et tulevikus osatakse ja tahetakse ka vastutust võtta. Viimasel ajal on kujunemas nii, et juturääkijad tahavad küll ja kõikjal kritiseerida, kuid vastutust võtta ei julgeta. Seepärast tuleb tunnustada ja ära märkida neid noori inimesi, kes on vallas külamaju ehitanud (Linda Pärnpuu, Inge Matteus, Rita Saviir, Imbi Post, Kristel Jammer) kes on võib-olla vähe rääkinud, aga on julgenud oma kogukonna eest lõpuni seista, vastutust võtta, et kõik saaks sellest kaunist tulemusest osa. Kauni tulemuse eest on head seisnud ka meie selle aasta Kaunite Kodude konkurssi võitjad Silvi Luuri ja Andres Roosimägi, Piret ja Harry Loorits, Külliki ja Tiit Nõu, Aime ja Are Ratas ning kaunis tööstusmaastik - Hannes Smitt ja kaunis spordirajatis - Üdruma Külaselts. Või noored taluperemehed Tenno Laanemets, Hannes Kuuser ja Argo Aavekukk, kes on julgenud vastutuse võtta nii talu, kui kogukonna elu juhtimise eest. Selliseid inimesi usaldatakse kogukonnas ja on eeskujuks nii noortele, kui vanadele. Samas on õõvastav lugeda, kuidas avatud ühiskonnas osa tipppoliitikutest reformierakondlasi sahkerdab e- häältega omade selja taga. Uued kohalike omavalitsuste valimised on tulemas ja minule on räägitud eelmistel valimistel toimunud avalikust manipulatsioonist inimestega meie vallas, kes ei taju tavaolukorda elus alati adekvaatselt või siis inimestega, kes on viinapudeli eest hääletama toodud. Ma ei tahaks uskuda, et see nii on, aga öeldakse, et rahvasuu ei valeta ja sellised sahinad tekitavad alati ebatervet õhkkonda ja palju küsitavusi. Mul on palju häid sõpru Reformierakonnas, nagu teisteski erakondades ja on ääretult kahju, et sellised tegelased teevad erakonnale ja Eesti demokraatiale korvamatut kahju. Hea on see, et peaminister ja president isiklikult kutsus poliitikuid üles korralikkusele ja aususele, Reformierakond kasutades lõpuks ka äärmuslikke meetodeid ja heitis petised erakonnast välja. Kavatseme meiegi nendel valimistel erilise hoolega jälgida, et selliseid petmisi ja manipulatsioone meie vallas ei esineks ja sahinad ja jutud manipuleerimisest kaoksid, et meie valimised oleksid ausad, sest võit iga hinna eest on väärastunud meelelaadiga inimeste ideoloogia ja kui võit nii saavutatakse, siis muutub sohk tavaliseks käitumismalliks ja see oleks juba väga halb, sest sellega tõmmatakse kaasa ka uus põlvkond petuskeemidesse. Kuid vaadates meie noori keskkooli lõpetajaid tajun sära nende silmades ja usun, et nad on igati küpsed ja iseseisvalt mõtlevad noored inimesed, kellel on vägagi selged sihid ja tulevikuvaated, nad ei ole manipuleeritavad. Meie noori lõpetajaid eesotsas kuldmedaliga lõpetaja Kadi Õunasega ootavad kodukoolist lahkudes uued suured võimalused enese tõestamiseks ja Kullamaa nime heas valguses hoidmises. Kullamaa tuntuse suurendamisse on olulise panuse andnud ka võimalus olla Uruguayst pärit neiule Maria Pia Quintana kodukooliks ja koduvallaks. Maria Pia õppis aastaga ära eesti keele, milles on eelkõige suur osa tema võõrustajatel Einar ja Linda Pärnpuul, aga kindlasti eriline osa Maria Pia sõbrannal Sandra Pärnpuul ja kõigil Maria Pia uutel sõpradel ja õpetajatel. Millise jälje jätab Maria Pia õppimine Kullamaa värvikasse ajalukku näitab tulevik, kuid olen kindel, et Eesti ja Kullamaa saab endale tulevikus olulisi sõpru kaugest ja eksootilisest Uruguayst. Kuulates õpilaskonverentsil ettekandeid mis käsitlesid meie Kullamaa hariduselu edendajaid, imetlesin kui suure ja põhjaliku töö olid ära teinud Carmen Treu, Meril Topper, Kadi Mäe, Kadi Õunas oma õpetajate- juhendajate Eha Eindorfi, Inge Rajaste ja Ervin Ranniku käe all. Konverentsi lõpetas Maria Pia Quinatna huvitav meeleolukas ja faktiderikas ettekanne oma kodumaast ja kodust Uruguayst. Loodan, et lähitulevikus saab juba laiem ring vallarahvast kuulata neid huvitavaid, meie hariduselu ajalugu käsitlevaid ettekandeid.
