Vana pilt jutustab: Haavatud sõdur

Igal aastal võidupühal kogunevad vastseliinlased „Haavatud sõduri" juurde - nii kutsutakse Eesti vabaduse eest langenud kangelaste ja vägivalla ohvrite mälestussammast alevi keskel -, et meenutada neid, kes on andnud elu isamaa eest.

Seekordses vana pildi rubriigis heidame Mihkel Timmo fotode abil pilgu selle sambaga seonduvale.

Kui 1920ndatel aastatel läks kõikjal üle Eestimaa hoogu vabadussõjas langenute auks mälestussammaste püstitamine, said sellest indu kohe ka siinsed avaliku elu tegelased. Juba 1923. aastal otsustab Eesti Demoliseeritud Sõjaväelaste Vastseliina osakond Villem Kleinsoni ja Edgar Mattissoni ettepanekul hakata mälestussamba ehitamiseks raha koguma. Panka pandi hoiule ligemale 700 krooni.

Seejärel jäi ettevõtmine mõneks aastaks seisma, kuni 1928. aasta veebruaris moodustati mälestussamba püstitamise ajutine komitee ja tolleaegne Vastseliina vallavolikogu nimetas aleviku keskel oleva platsi Vabadusplatsiks. Komitee ülesandeks jäi raha hankimine ja sambaprojekti konkursi korraldamine (konkursi idee andis Võrumaa kunstnik Jaan Vahtra). Mälestussamba kohaks valiti apteegimaja ees olev väljak aleviku keskel, kuigi oli ka teisi ettepanekuid. Mõned soovitasid samba püstitada vallamaja ette, teised surnuaiale. 1930. aastal valiti uus mälestussamba komitee.

Samas valiti välja ka neljast konkursile saabunud kavandist Pallase kunstikooli üliõpilase Martin Saksa poolt esitatud töö, mis kujutab põlvili langenud haavatud sõdurit graniitsambal. Kiiver ja mõõk sümboliseerivad ka tema võitlusvaimu ka haavatuna. Noore kujuriga sõlmiti mälestussamba ehitusleping 4250 krooni peale.

Mälestussamba avamine toimus 18. oktoobril 1931. aastal. Sel puhul oli Vastseliina kogunenud ligemale 3000 inimest, osales ka tolleaegne Eesti Vabariigi kaitseminister August Kerem ja rida kõrgeid kaitseväe ohvitsere. Mälestussamba avamine toimus kõigi traditsioonide kohaselt, kirjutab tollane ajaleht.

Vastseliina mälestussamba komitee: istuvad (vasakult) kooliõpetaja Voldemar Kommer (VR 1/3), vallavanem Peeter Kallas (aseesimees), koolijuhataja Aleksander Undritz (esimees), Joosep Pütsep, Gustav Mehine; seisavad Johannes Saarniit, köster Edgar Mattisson (koguduse esindaja), Villem Kleinson, Aleksander Erik ja Samuel Värss.

Fotod Mihkel Timmo (erakogudest)