Noored ettevõtjad jagava kogemusi: Ettevõtte rajamine maapiirkonnas - võlud ja valud

Praeguses olukorras, kus vallad meelitavad igasuguste pakkumiste ja kampaaniatega inimesi linnast tagasi maale elama, võib tunduda, et ettevõtlusega alustamine sõna otseses mõttes Eesti äärealal on väga riskantne.

Kas see tegelikult ka nii on ja miks ikkagi üritatakse, küsisin kahelt üsna hiljuti alustanud noorelt ettevõtjalt, Rein Paadilt ja Kaido Krillolt.

Rein avas 2012. aasta sügisel oma ettevõtte Reincar, mis tegeleb rehvide vahetamise, müügi ja üldise mootorsõidukite remondiga.

Kaido firmalt Baiateam saab alates 2010. aasta augustikuust täispuitmööblit, seda ainult eritellimustel, masstoodanguga Kaido ei tegele.

Algused kipuvad ikka raskevõitu olema, kuid raskusi hindavad mehed pisut erinevalt. Kaido ettevõtte jaoks oli kõige suurem tagasilöök see, et tema puukotta sisse murdnud vargad tekitasid palju kahju. Et algajal ettevõtjal tuleb tihti teha otsuseid millesse investeerida ja millesse mitte, siis tol momendil oli turvasüsteem see, mis paraku soetamata jäi. Tuli alustada otsast peale.

Rein peab aga kõige keerulisemaks just alustamiseks piisava raha leidmist, kuna korraga tuleb välja käia üpris suur summa. Hooned, kus mõlemad mehed tegutsevad, olid juba aastaid tagasi ostetud. Enne töökoja sisseseadmist tegi Rein garaažis remonti, hankis seadmed ja tööriistad.

Minu küsimusele, kas noored ettevõtjad kasutasid alustamisel ka Töötukassa või EASi abi, vastasid mõlemad, et algkapital oli neil endil olemas. Töötukassa abi ei kasutanud kumbki, kuid Kaido soetas EASi toel endale ühe vajaliku tööriista.

Ka Reinul on plaanis EASi abi kasutada ja taotleda raha seadme ostuks. Seda peab tegema aasta jooksul peale ettevõtte rajamist, praegu tegeleb Rein äriplaani koostamisega.

Vaatamata raskele algusele läheb nii Kaidol kui Reinul hästi. Reinu arvates aitas ettevõttele hoo sisse ka alustamise aeg - sügisene rehvivahetus tõi kohe palju tööd.

Kartus, et käesoleva aasta esimestel kuudel on vähe tööd, ei osutunud tõeks.

Tööd on seni olnud piisavalt ja rahulolematuseks praegu põhjust ei ole. Kaido, kes on küll ka pikemalt tegutsenud, on samuti rahul. Meie vestluski toimus n.ö jooksult - kiire jutuajamine ettevõtluse teemal ja juba ta ruttaski tagasi tööle. Nii Rain kui Kaido kinnitavad mõlemad, et ootused ja lootused vastavad tegelikkusele.

Seni tegutsevad mõlemad mehed üksinda, lisatööjõudu vaja veel pole.

Kaido teeb koostööd kutsehariduskeskustega ja tema juures käivad noored tislerid praktikal. Ühest küljest on Kaidol abikäed võtta, teisest küljest saavad noored kogemuse.

Lõpetuseks uurin veel kummaltki, mis sundis neid ikkagi kodukanti jääma - on ju mõlemad ka välismaal töötanud ja lisaks maalt linnadesse kolimisele, minnakse ka Eestist ära välismaale.

Vastseliina tagasi tõi aga noored mehed see, et siin on kõik olemas - pere, tuttavad ja ka oma ideede elluviimise võimalus.