Valla teedest: Kunas jõuame oma teede sõidetavusega riigi teedega samale tasemele?

Viimastel nädalatel on aina teravamalt elanike päringutes üles kerkinud valla teedega seonduv temaatika. Miks nad on sellised, kuidas olukorda parandada ja kunas jõuame oma teede sõidetavusega riigi teedega samale tasemele?

Et anda olukorrast täit ülevaadet, alustame numbritest. Kokku on Saarde vallas üldkasutatavaid teid ja tänavaid 164 km, millest mustkattega teede osa 21 km (Kilingi-Nõmme linn, Tihemetsa ja Tali asula) ja kruuskattega 143 km. Kõnniteid on ca 10 km, kergliiklusteid 1,6 km. Raha teede hoolduseks, remondiks ja ehituseks on Saarde vallas aastate lõikes jaotunud järgmiselt:

aasta   riigi vahendid €   omavahendid €

2008     272 264                  4 922

2009       69 248                19 173

2010       69 369                 44 739

2011       87 333                 40 206

2012       57 000                 50 730

2013      115 000                86 293

Kõikidel eelnevatel aastatel kuni tänavuse talveni jäi eelarveaasta lõpuks mingi väike tagavara järgneva aasta kuludele lisaks. 2012. aasta lõpetasime kahjuks ilma igasuguse üleminekureservita. Kui kellelgi tekkis nüüd küsimus, milleks seda tagavara on vaja üldse jätta, siis põhjendusi on siin mitu. Tööd karjääris, alates pinnase koorimisest ja lõpetades purustatud kruusa ladustamisega, on sedavõrd kallid, et ühe aasta teede eelarve seda välja ei kannata. Ainuüksi suurte purustusmasinate kohale- ja äravedu maksab üüratult palju ja seetõttu on otstarbekas ühe korraga purustada mitme aasta tagavara. Viimati teostasime kruusa purustamist 2009. a ja nüüd sel, 2013. aastal.

Samamoodi tuleb korjata mustkatte ja asfalteerimise raha. Korra tehnikat tellides on otstarbekam ehitada maksimaalselt teid, selmet näiteks igal aastal 500 meetrit mustkatet ehitada. Tabelit vaadates on selgelt märgatav riigipoolse rahastuse langus alates 2009. aastast mitte protsentides, vaid kordades (NELI KORDA!!!).

Võrreldes riigi teedega on meie võimalikud kulutused ühe kilomeetri kruusakattega tee osas kolm!!! korda väiksemad. Talvine teedehoolduse kulu ühe kilomeetri kohta moodustab 64% riigi poolt tehtavatest kulutustest samale teepikkusele.

Talvise lumetõrje juures tuleb lisaks arvestada ka seda, et vastavalt volikogu otsusele lükatakse peale valla teede 24 tunni jooksul lahti ka rõhuv enamus eramute ja talude juurde viivatest teedest ja samuti need erateed, mida kasutavad mitu seal piirkonnas elavat perekonda oma kodudesse jõudmiseks. Masina kulu arvestades on ühe sirge teelõigu lahtilükkamine oluliselt lihtsam ja ka odavam kui mõnesajameetriste kitsaste sissesõiduteede hooldus. Täpne arvestus puudub, aga võib eeldada, et volikogu otsuse täitmiseks kulub ca kolmandik talvisteks hooldustöödeks kulutatud summast.

Senise praktika järgi oleme suutnud aastas hööveldada teid rõhuvas enamuses vaid kaks korda, kevadel ja sügisel. Enama tegemist on takistanud rahanappus. Eriti intensiivset kasutust leidvatel teedel on juhtunud, et greiderdada on tulnud aastas ka 4-5 korda, aga see on pigem suur erand ja puudutab üksikuid teid. Kõike eespool kirjeldatut arvesse võttes loodan, et seda kirjutist lugedes saavad olukorrast aru ka need arvukad erateede omanikud, kes on pöördunud vallavalitsuse poole lootuses, et omavalitsus aitab omavahenditest nende eraomandust parendada. See lihtsalt ei ole seaduslik ega ka rahaliselt võimalik. Ainus võimalus kohalikult omavalitsuselt abi saamiseks on eratee üleandmine avalikuks kasutamiseks. Seda saab teha vaid täies mahus, tee kogupikkuses, mitte üksikute lõikudena tervest teest. Kõik sama tee omanikud peaksid koostama ühisavalduse Saarde valla volikogule terve tee avalikku kasutusse andmiseks. Täpsemat informatsiooni selles osas saab Saarde valla maakorraldajalt Martti Roodenilt telefonidel 449 0139 või 520 1742.

Hoopis omaette teema on teede profileerimise kvaliteet. Olen täiesti nõus nende arvukate helistajatega, kes sel teemal on vallavalitsuse poole pöördunud. Hööveldamise kvaliteet jätab soovida ja on seetõttu erilise tähelepanu all ning mingit hinnaalandust selles osas teedehooldusega tegelejatele ei tehta. Sellel suvel loodame hangitud kettniidukiga niita kõik teeäärsed kaldad ja tulevast kevadest alates asuda ka suuremas mahus ja regulaarselt võsatõrjet tegema. Saarde valla volikogu on omavahenditest aasta-aastalt, vaatamata „masule" „täpele" ja „pupule", teede rahastamist stabiilselt suurendanud (vt tabelit). Väga loodan, et nüüdseks, kus riigi majandus on veidi kosunud, leiavad ehk ka meie valla valijate toel valitsuse moodustanud isikud tulevastel aastatel täiendavaid rahalisi vahendeid vähemalt 2008. aasta tasemel rahastamiseks.

Kui nüüd selle artikli lugemise järel tekkis kellelgi mõte, kuidas olemasoleva rahaga paremaid tulemusi saada, pole midagi lihtsamat kui sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. Saades piisava toetajaskonna kaasabil koha volikogus, ongi võimalus edaspidi anda oma panus valla heaolu arendamisse volikogu liikmena.

Seniks turvalisi kilomeetreid ja ilusat suve!