Täname sind, Euroopa!

MTÜ „Livonia" suurürituseks oli sel kevadel Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ruumides toimunud rahvusvaheline hariduskonverents, kus kuulati 7 riigi ettekandeid hariduse olevikust ja tulevikust ning osaleti töötubades. Töötubade mõte oli näidata tänapäevaseid võimalusi õppetöö korraldamisel ja tutvustada uusimaid õpetamise meetodeid.

Korraldajate siiras tänu õpetajatele ja kooli personalile, kes andsid oma parima ürituse õnnestumisele. Põhjaliku ülevaate kooli territooriumist, õpilaskodust ja spordihoonest tegid õpilased-giidid. Pikk konverentsipäev lõppes kokandustunniga, kus külalised lasid kõrvitsakaraskil, maitsevõil ja kamal hea maitsta.

Kolme päeva sisse mahtus veel Pärnumaa laste laulupeost osasaamine, laadapäev, külaskäik lasteaeda „Krõll", muusikakooli, vabaaja keskusesse ja Voltveti mõisa. Vaba aega jäi samuti, et peredes muljeid vahetada või loodust nautida.

Kokkuvõte konverentsist tehti viimasel õhtul. Sõna said õpilased - ekspertgrupi liikmed Daisy Kase ja Kristel Tallo. Nemad esitasid osalejatele noorte muljed ja mõtted. Nad tegid seda inglise keeles, siinkohal pöördumise tõlge.

Me täname selle suurepärase võimaluse eest võtta osa rahvusvahelisest hariduse konverentsist.

Selgus, et kõigis Euroopa maade haridussüsteemides on sarnased probleemid: õpilaste vähenemine, väikeste koolide sulgemine, põhiteadmiste madal tase, suur väljalangemine koolist, distsipliin tundides on halvem võrreldes 15 aasta taguse ajaga, õpetamismeetodid ei jõua ühiskonna arenemisega sammu pidada. Kõik maad pingutavad haridussüsteemi uuendamise nimel.

Teisest küljest aga näitab see, et kõik eurooplased on sarnasemad, kui arvanud oleme.

Kõige huvipakkuvam oli meie jaoks Hispaania koolisüsteem. Ka meil võiks olla kakskeelne kool. Nii mõnigi aine võiks olla inglisekeelne, see oleks tõeliselt kasulik. Me väga loodame, et Hispaanias ei võeta vastu seadust, mis muudaks hispaania keele riigikeeleks - see oleks aus dialektide kõnelejate vastu.

Võimaluse korral laenaksime Austrialt, Saksamaalt ja Prantsusmaalt nende individuaalse lähenemise õpilastele, loovuse tundides, võimaluse alustada kutseõpet juba nooremates klassides. Ka meie kool võiks elukutsete tutvustamist alustada juba 6.-7. klassis. Oli üllatav kuulda, et Austrias peab laps seaduse järgi vähemalt ühe aasta enne kooli lasteaias käima.

Hollandlaste poolt läbi viidud projekt oli tõeliselt huvitav. Meie arvates on see suurepärane viis panna laps iseseisvalt mõtlema ja arutlema ning õpetada õpilasi nägema asju laiemalt.

Loodame, et ühel päeval võime öelda sarnaselt taanlastega, et kõikides klassiruumides Eestis on smart-tahvel.

Kuidas lahendada kõiki neid probleeme, mis täna meie haridussüsteemis on? Kui igalt maalt võtta nende haridusest see parim ja kokku panna, kohandada need igas riigis oma keele ja kultuuriga, ehk õnnestuks luua kõigile sobiv süsteem.

Lõpetuseks tahame veel öelda, et juba see konverents ise on samm haridussüsteemi paranemise suunas ja kui midagi kogu hingest soovida, siis see soov ka täitub. Täname Sind, Euroopa!

Ekspertgruppi kuulusid gümnasistid Reelika Tõnisson, Triinu Ots, Ringo Vainlo, Daisy Kase, Kristel Tallo, Janne Tikko, Helen Sepp, Lii Zerel. Gruppi juhendas inglise keele õpetaja Ly Lünekund. Ettekandega esines konverentsi täiskogul 11. klassi noormees Kristjan Pärn.

Giididena osalesid konverentsil õpilased Mairo Mägi, Kai-Triin Lensment ja Gerda Koop. Läbi kaamerasilma jälgis toimuvat Maarja Voort.

Külalised said kingituseks DVD, millel lastaia „Krõll" õpetajate ja laste ühistööna valminud videofilmid. Kingikotti jõudsid ka gümnaasiuminoorte meisterdatud võtmehoidjad, millele õnnetoovad ruunimärgid peale põletatud.

Õpilastele oli osalemine konverentsil päris paras pähkel, mille katkihammustamisest suurt rõõmu tunti. „Livonia" liikmetele ja linnarahvale oli Euroopa Kultuurikülade kogunemine natuke teistsugune nädalavahetus kui tavaliselt. Muljeid ja mälestusi jätkub kauemaks.