Kunda ja Haljala kooli ühinemisel rida lahtisi otsi
Kuigi ebaselgust ja lahtisi otsi on palju, ollakse kahes koolis ühes asjas üksmeelel - kohalikel lastel peab olema võimalus saada gümnaasiumiharidus kodukandist.
Juurpõhjus, miks kahe kooli gümnaasiumiastmed kokku vaja panna on, peitub rahavastiku vähenemises - õpilaste arv on olnud langustrendis ning riik nõuab kolme õppesuunda. Ja rahas. Teema on seega aktuaalne mitte ainult Kundas ja Haljalas, vaid ka igal pool mujal.
Tihedam läbikäimine kahe kooli vahel algas 2008. aastal, kui sõlmiti heast tahtest lähtuv koostööleping, koolid omavad täna kolme suunaga ühist õppekava. Positiivne on see, et oma tugevustes täiendavad kaks kooli ennast - Haljalas on trumbiks robootika, Kundas õppeainetena klienditeenindus ning soome keel.
„Jaanuaris lõi riik põhikooli- ning gümnaasiumiosa rahastamise eraldi. Nüüd ongi paljuski omavalitsuse otsustada, kas ja kuidas leitakse raha kooli majandamiseks, investeeringuteks, õpetajate palkadeks gümnaasiumi osas. Kõige kurvem ongi asja juures see, et me ei tea täna, mida riik lõppude lõpuks teha kavatseb," rääkis Kunda linna haridusja kultuurinõunik Moonika Mägipõld.
Kunda Ühisgümnaasiumi hoolekogu esimehe Meelis Einsteini sõnul on nii ettevõtjate kui ka kohaliku kogukonna jaoks oluline, et gümnaasium Kundas säiliks.
„Tööstust Kundas lähiaastatel vähemaks ei jää, pigem tuleb juurde. Kui suudame Kundas gümnaasiumiosa säilitada, püsib ka linna elanike arv. Jätkame uuel õppeaastal ilma suuremate vormiliste muudatusteta, teeme lisakulude ja mõjude uuringud ära ning liigume sealt edasi. Otsuste tegemiseks vajame enam infot," ütles Einstein.
Einsteiniga suhteliselt sarnasel seisukohal on ka Haljala kooli direktriss Inge Laiv.
„Südamest oleme Kundaga ühel lainel ja koolide tasemel oleme asjad alati kenasti aetud saanud, jätkame ühise õppekavaga.
Murekohaks on riigi tegevus, sellel tasandil puudub visioon, nõnda on õpetajaskond jäetud pingelisse ja ebaturvalisse olukorda. Kõige viimane haridusvaldkonda puudutav uudis ju andis mõista, et kohustuslikku kolmesuunalist gümnaasiumiõpet võib-olla ei nõutagi. See suvi saab igatahes olema keeruline," kommenteeris Laiv.
Laivi sõnul tasub õppida soomlaste kogemusest, kes samuti läksid alguses kaasa ideega suurtest gümnaasiumidest, kuid nüüd luuakse jälle väiksemaid koole.
„Õpilaste arv ei kahane enam, oleme põhja saavutanud, laste arv on viimastel aastatel olnud meil üsna stabiilne ja maakonna eelis ongi ju olnud selles, et meil on mitmekesine haridusmaastik," ütles Laiv.
Kunda Ühisgümnaasiumi direktor Henry Kallaste on teinud ka orienteeruvad arvutused, mida kahe kooli gümnaasiumi osa koostöö tegemine Kundale maksma minna võiks - summa ulatub 16 000 euro piirimaile, hõlmab see sõidukulusid, ühisüritusi, palkasid jne.
Kuidas edasi? Uus põhikoolija gümnaasiumiseadus (PGS) on tulekul, mida see endas sisaldab ja mida mitte, on riigikogu otsustada. Teiseks, sügisel tulevad kohalikud valimised, mis tähendab seda, et olulisi otsuseid enne seda omavalitsuse tasandil ei tehta. Seega kõige varem hakkab kahe kooli lugu edasi hargnema selle aasta novembris-detsembris. Selge on see, et täna toimivat koostööd Kunda Ühisgümnaasiumi ja Haljala kooli vahel tuleb jätkata.
