Viru-Jaagupi Vabadussõja monumendi esma-avamisest möödus jaanipäeval 90 aastat
Päevakohaste kõnedega esinesid Vinni vallavolikogu esimees Meelis Maine, vallavanem Toomas Väinaste, Viru-Jaakobi koguduse pastor Tarmo Linnas, mementolane Vello Taremaa ja kaitseliitlane Arvo Lass.
„Rahvana püsimajäämise nimel tuleb meil tunda oma ajalugu ja au ses hoida oma esivanemate võitlusi tõe, õiguse ja isamaa vabaduse eest," lausus Toomas Väinaste võidupüha mälestustseremoonial. „Meil ainult siis lootust, kui me armastame oma maad ja rahvast, kui me hoolime hoolime oma esivanemate ohvritest ja usust, tööst ja vaevast, keelest ja lipust, riigist ja iseseisvusest."
"Vabadussõja lõppedes püstitati Viru-Jaagupi surnuaiale samast kihelkonnast pärit sõjaohvrite mälestussammas, mis avati ja õnnistati jaanipäeval 1923. aastal. Monumendi alaosa neljale küljele olid raiutud Vabadussõjas langenute 24, Esimeses maailmasõjas hukkunute 80 ning punase terrori aegu tapetute 20 nime," on kirjutanud Peep Kärp ajalehes „Viru Sõna" 5. juunil 1990.a.
1940. aastal alanud hävituskampaaniast päästsid mälestussamba kohalikud elanikud. Sammas paigaldati tagasi 27. oktoobril 1941. Peale punaste taandumist paigaldati monument oma endisele kohale, kus ta püsis 1945. aastani. Pimeduse varjus piirati surnuaed sisse, sammas purustati, tükid poetati laiali. 1988. aastal algasid taastamistööd. Mälestussammas valmis ja pühitseti sisse 24.juunil 1990. aastal.
